Tänane Valve-Liivi Kingisepa nimeline keeleauhind läheb Mattiasele Hiiumaalt sõna särtspost eest.
Tõsi, Google näitab selle kasutamist juba 2002. aastast saati, kuid Mattiasel oli õnn esimesena sellega minu silma alla jääda.
Tublidusest yksi ei piisa, tilk õnne peab kah olema.
Kuuldavasti on Levada Maarjamäele jalgpalliväljakut ehitades ka tammealleele sae kylge pannud. Paha lugu kyll. Lehed kirjutavad siin, siin , siin ja siin, yks ilus tydruk aga siin. Inimesed saadavad rohelistele selliseid kirju:Näidake palun, et tegemist on reaalse poliitilise jõuga ja võtke seisukoht Maarjamäe tammeallee hävitamise suhtes, millest täna laialt pressis kirjutatakse. Palun näidake, et suudate tegeleda reaalse keskkonna hävitamise juhtumiga. Tegemist on röövmõrvaga looduse ja meie elukeskkonna vastu. Tahaksin kuulda avalikult tribüünilt, mida kavatseb teha roheline erakond, et selliseid asju ei korduks. Ma luban teile, et kui seda suudate, siis hääletan valmistel teie poolt ja kutsun teisi ka seda tegema. Aga ainult siis.
Sellest võib järeldada ysna mitut asja.
Inimesed ei usu, et nende endi arvamusest midagi sõltuks, ykskõik, kuidas nad seda ka ei avaldaks. Millegi arvaja peab olema vähemalt partei, midagi inimesest suuremat ja tugevamat, kes suudab mõjutada ka teisi yle- ja ebainimlikke mytoloogilisi olevusi, näiteks Tallinna linnavalitsust ja mitmesuguseid võsana läbipõimunud keskkonnaameteid. Godzilla versus King Kong, koletiste kahevõitlus. Millal hakati uskuma, et organisatsioonid ei koosne inimestest? Kardetavasti ysna ammu.
Okei, Levada on muidugi mölakas. Hunt temaga. Eraisik võib olla loll, seda ei saa mitte kuidagi ära keelata, see on tema õigus. Ka firma juht või omanik võib olla loll - lasku aga käia, nagu syda lustib. Aga riigi ja omavalitsuse asutused peaksid arvestama lollide olemasoluga elanikkonna seas ja mitte laskma neil teha kõike, mida syda lustib. Lõppeks on nad lollide olemasoluga kyllaldaselt kokku puutunud, Tallinnal on Mõisast saati olnud mitu lolli linnapeadki. Ja ometi tuleb iga järjekordne lollus linnaametnikele samasuguse yllatusena kui talv. "Ennäe! Kas tõesti? No kust see siis siia sattus? Eile veel ei olnud..." Kõige tõenäolisemalt on asi selles, et pika ja masendava valitsuse käigus on linnaaparaadist lahkunud kõik need, keda miski veel yldse huvitas. Ja mida saavad inimesed selles asjas ette võtta? Kahe aasta pärast omavalitsusi valides saavad.
Ennemuiste keelas Peeter I tammede raiumise ära. Mitte mingitel erilistel looduskaitselistel kaalutlustel, nagu tänapäeval sageli leelutatakse, vaid strateegilise ressursi hoidmiseks: tammepuidust tehti laevu. Mis ta metsaryystamise eest karistuseks määras, ei mäletagi enam, ent kahtlemata oli see efektiivne. Ehk tasuks toonasest karistusseadustikust yht-teist laenata?
Need uueaegsed mõõdud ajavad jooma.
Vanal hallil ajal sai ikka kõrtsi minnes sada ja seened teha, aga nyyd sadat ei ole. Lähim on 8 tsee-elli, mida on seljanka kõrvale ilmselgelt vähe - eriti, kui lõhevõileib juurde võtta. Nii ongi siis lõpplahenduseks 160 grammi, mitte 100: vahe 1,6 korda.
Alkoholipoliitikud võiksid alustada mõõdusysteemi reformist. Kui eestlased õlut kah liitri asemel pindikaupa jooksid, kaoks alkoholism kohina ja pahinaga nagu vesi loputuskastist. Kaotaksid ainult Tallinna Börs, Irenaeus Smaga ja Kultuurkapital.
Suur kuu oli nii madalal, et teda oli näha ainult yle kõige lagedama heinamaatyki. Ja ometi imestasin veel paari päeva eest, et kuud pole yldse. Hoiab madalat profiili. Oli endale ka paar pilveriba peale tõmmanud, ehkki mujal oli kõik selge, tähed nagu kõõm taevamantlil.
***
Väljast tulles ei tundu yldse -4 või -7 moodi, nagu ilm.ee väidab. Nyyd, kus see eestimaine talv lõpuks käes on, ei ole mina temaga enam harjunud.
Alles see oli, kui hommikul tuli paksu vihma ja mina sain naabrimammi käest teada, et meie maja kassi nimi on Pätu. Ammu olen mõelnud kysida, aga ei ole tihanud pärida. Nagu ikka, tulevad olulised asjad su juurde ise, sebimine on ebaolulise jaoks. Sellest ajast on mulle palju kasu olnud, kui koolitundide asemel kraavikaldal vedelesin, Belomori kimusin ja "Daodejingi" lugesin. Lapsed, tehke teie ka nii.
Kass oli tahtnud välja minna, aga kus sa siis lähed, kui sajab. Kõõluski teine ukse peal ja mammi ajas temaga juttu. Pätu otsustas lõpuks, et kykitab kitsal ukseesisel, kus katus pea kohal. Mammi läks tuppa ja mina tilkusin tööle.
Alles see oli ja juba on vedurid raudteeylesõitudel jalateed kinni sahanud. Ukerda ja vannu. Ei, inimeste sellele laiuskraadile kolimine oli viga ning siin ei aita isegi kliima soojenemine midagi. Mitte, et ma nii hirmsasti palavust armastaksin, ent mingi mõistlik vahestaadium võiks ju troopika ja kylmavöötme vahel olla. (Keel ei paindu kirjutama "paras" - kui ehk vaid parastamise tähenduses.)
***
Tol korral tahtsin muustki kirjutada, vihm viis asjad meelest. Et otsustasin lõpuks uue blondi Bondi ära vaadata, keda vaheldumisi kiidetakse ja kirutakse, aga minu "Casino Royale" osutus hoopis 1967. aasta variandiks. Jabur ta oli, aga kahetsema ka ei pannud. Näitlejate seast pole uusversioonil kedagi vastu panna: Peter Sellers, Ursula Andress, Orson Welles, Woody Allen, Peter O'Toole, Jean-Paul Belmondo... Kyll ma selle uue kah kunagi ära näen.
***
Mis me siit järeldame?
Kuu on parem kui Bond.
Eriti kylmaga.
A says:
lõunast! kodus oled vä?
B - kodus says:
ei
B - kodus says:
kirjad muutmata
B - kodus (valetan) says:
nyyd sai parem
A says:
eksitad siin vanainimest
B - kodus (valetan) says:
noori ikka ka
A says:
on jah parem
A says:
kohe rahunesin
B - kodus (valetan) says:
hea sõna võidab võõra väe
Lõik IT-Neegri blogist:Erakond Eestimaa Rohelised
Rahvas ootab. Vaikus. Ei kõssatagi. Keegi piilub võilille varjust. "Kas nad on juba ära läinud?" kysib yks lillehaldjas teise käest sosinal.
Värske erakond, mis rõhub Rohelisele Mõtteviisile™, tuuleenergiale, "otsedemokraatiale", iibe tõstmisele, kuid IT-valdkonna kohta ei tundu nende programmis olevat sõnagi. Kurb.
***
Et siis jah. Nad vastaku, kes kutsutud ja seatud.
Kes tunneb, et elab juhatusega kooskõlastatud elu.
Mina võin siia kleepida ainult oma isikliku arvamuse Neegri kommentaariumist ja see ei saa kohe kindlasti yhegi parlamendierakonna programmiks - ei nyyd ega lähema kymne aasta jooksul.
***
Järgnevale selgituseks: Neegri juures virisetakse otsedemokraatia kui populismi kallal, vesteldakse Eesti netistamisest ja Lawrence Lessigi toredast raamatust. Ei viitsi tsiteerida, huvilised mingu ja lugegu ise.
Niivõrd kui mina näinud olen, tundub otsedemokraatia mõistlikult rakendatuna olevat päris tore idee. Isekysimus on, kuidas ta praktikas rakendatavaks timmida.
Nagu ikka, on teooria palju ilusam kui päris elu, ning asjad takerduvad mitte niivõrd protseduuride kui inimeste taha. Ullikesed on veel pisiasi, suurem häda on retoorikaga. Uusi sõnu räägivad nimelt vanad inimesed. Mis tähendab, et sõnadega jaksavad nad harjuda, kuid kui järg sõnataguste asjadeni läheb, on need harjumatud, valulised ja kahtlased. Kas peab ikka nii palju ja kohe ja korraga? Kas on just tingimata vaja, et igayks sõna võtaks? Kurat, nad ju lobisevad nii palju. Meie Petsiga juba eile saunas rääkisime, sai nagu arutatud kyll...
Probleemid on inimestes, nende harjumustes ja suhtumises, mitte vahvates ideedes. Nagu Panso olla ytelnud, maksavad head mõtted kolm kopikat pang. Samas ei saa selliste asjade eest sõdimist järgmise põlvkonna hooleks kah jätta, sest siis on järgmine põlvkond juba harjunud, et uued sõnad vanu asju tähendavad, nad ei hakka uusi asju enam otsimagi.
Kui nyyd populistlikuks tagasi minna, siis orjanduse keelustamine oli kah kunagi väga kahtlane mõte. Yldine valimisõigus samamoodi. Ja veel naistele, kes seda enne näinud on! Ei sellest saa midagi head tulla...
Lobisema jäin. Aga IT kohta... kui jätta nyyd kõrvale pärapõrguinterneti kysimused (kurat, on ikka vaja kyll, et kogu su elu ja töö yhest ylbest tehnikust ei sõltuks) ja lastele õssu jagamine (miks ei võiks õss plaadi peal olla? pange siis juba muud sõnaraamatud ja õppeprogrammid ka, neist on ainult kasu), siis on ainus asi, mida ITs programmiliselt käsitella võiks, kogu see intellektuaalse omandi tsirkus. Mille lahendused minu kui IT-anarhisti ja kultuurigerilja poolest võib ka Rootsi Piraadipartei käest laenata.
Microsofti ärakeelamine Eesti territooriumil oleks kyll huvitav sotsiaalne, juriidiline ja infotehnoloogiline eksperiment, kuid ma jälgiksin seda siiski parema meelega kaugelt. Las notsu elab veel. Ilma Nõukogude Liiduta poleks meil tähesõjafilme, Pisipehmestki on mõnikord kasu tõusnud. Riiklikud systeemid võiks sellegipoolest avatud formaatides olla, suletud formaadid koos korporatiivse vajadusega kõigest pidevalt uusi versioone punnitada tapavad igasuguse ajaloomälu maha: omaenese vanu kirjugi ei pruugi mõne aasta pärast enam kätte saada.
Ja lõpuks: nagu on tõestanud ajaloolane Peeter Marvet, on Lessigi "Vaba Kultuuri" Ilveski juba ammu propageerinud. Huvitav, miks ykski teda ära ei tõlgi? Tõsi, tekst on raske, ent hullematki on tõlgitud. Finantseeriks või ise, praegu saaks ta raamatuturul täiesti bestselleriks mängida.
Muuseas, Lessigil on teisigi raamatuid.
Lollid on hiiglama leidlikud.
Jätkame sõnastiku koostamist:
demagoogia (mitte demogoogia)
ümberkorraldus (mitte ümberkoraldus)
atentaat (mitte atendaat)
delegeerimine (mitte telegeerimine)
kandideerija (mitte kandideeria)
***
Et ei jääks muljet, nagu ma ainult poliitikuid sarjaks, poetan siia lingi Patendiameti kollektsioonile:
link.
***
Hiljuti oli yhele mu tuttavale Tallinna Pedagoogilise Seminari õppejõud väitnud, et õssus on uued reeglid ja sestap tuleb nyydsest kirjutada "potikud".
See oli nii jabur jutt, et kontrollisin ekstra uues õssust järele.
Jama puha.
***
Yhispank reklaamib end kodulehel vilkudes "Tartu Martoni" peasponsorina.
***
Ja et keegi ilma ei jääks, mingu yks kivi lohutuseks ka kodusesse kapsaaeda:Maksuhalduri hinnangul oli tegemist olulise ning mahuka maksuasjadega, mis nudis ameti revidentidelt ja juristidelt suurt uurimistööd ja põhjalikku andmete andalüüsimist.
A says:
hommikust.
"ära küsi, mida maailm on andnud ungarile, küsi, mida ungari on andnud maailmale"
http://heddakas.blogspot.com/2007/01/ra-ksi-mida-maailm-on-andnud-ungarile.html
A says:
kas on olemas asi nimega traatköis?
A says:
"tere, meie oleme Maaväe Staap ja punume traadist köit"
A says:
äkki nad mõtlevad hoopis trossi
B says:
miks nad seda teevad?
B says:
äkki on siin mingi krutski taga?
B says:
kuidas mõista sõna "punume"?
B says:
või on see hoopis Traat?
A says:
jutumärkides on minu liialdus
B says:
"Tere, meie oleme Eesti Kirjanduse Selts ja punume Traadist köit" kõlaks ju...usutavamalt?
A says:
kõlaks
B says:
nonäe
A says:
aga EKS ei tee neid pagana kaevikuskeeme
A says:
ega kirjuta sinna "Traatköis"
B says:
aga võiks!
A says:
võiks!
A says:
tee juhatusele ettepanek
A says:
et nad töötaksid välja taktika sõjaks harimatuse vastu
A says:
koos kaevikuskeemidega
B says:
selliseid asju tuleb teha vabatahtlikkuse korras
B says:
nagu õpetab täna Tööandjate Keskliit
A says:
sissisõda?
A says:
Tööandjate Keskliit õhutab rahvast vabatahtlikele sissisõdadele?
B says:
töötab paremini
B says:
jep
B says:
loe postimehe ja päevamehe vahelt manifesti
B says:
nagu noored syrrealistid
B says:
mystiline nähtus
B says:
tulevad sihukesed vennikesed ja promovad kodanikuyhiskonda ja mty-sid
B says:
ja sõimavad rahvast võõrandunud erakondi
B says:
(ise taksos kuulsin, juht kuulas kukut)
B says:
(haruldus)
B says:
btw, see meenutab, et vaatasin öösel ära eragonna
B says:
kräpp
B says:
täitsa b-klass
B says:
ainult jeremy irons oligi
A says:
ah, krt. tänastest mõtetest võiks piraatajalehe teha. pealkirjad:
"Maaväe staap punub traadist köit"
"Tööandjate Keskliit õhutab rahvast vabatahtlikele sissisõdadele"
"Eesti Kirjanduse Seltsi kaevikuskeemid harimatuse vastu"
A says:
jne
B says:
"Tööandjate Keskliit muutub MTYks" (kui nad seda juba pole)
B says:
"Rohelised: Kukut kuulav taksojuht looduskaitse alla"
A says:
nad on MTÜ
A says:
tead, ka rikkur on kodanik ja tal on algatus
A says:
Maksumaksjate Liit
A says:
Rikaste Maksumaksjate Liit
A says:
Ausate Maksumaksjate Liit
B says:
need on eri organisatsioonid
A says:
Ennast Sulideks ja Tõbrasteks Tunnistavate Sulide ja Tõbraste Liit
A says:
mhm
B says:
kes seal veel peale Kruuda on?
B says:
selles viimases
A says:
mmm
A says:
maitia
B says:
oot
A says:
helista, kysi
B says:
mhm on majandus- ja hominisatsiooniministeerium
B says:
mis on mmm
B says:
mimmiministeerium?
B says:
aa, põllumajandus
A says:
majandus- ja maksuoptimeerimisministeerium
B says:
mmom
B says:
jpm
B says:
jopepõllundusministeerium
A says:
IRL on Tegeliku Elu Erakond, aga seda juba tead
B says:
jep
A says:
mina olen TEE, tõde ja elu
B says:
yks selline TEE-lyhendiga asi juba oli
A says:
Tuleviku Eesti Erakond
A says:
Rai-Dall
A says:
praegune rahaliitlane
B says:
raidiridirallal
B says:
ta jõuab enne valimisi veel erakonda vahetada
A says:
Otepää on nigunii tema jagu
B says:
hästi vahva oli vaadata tänase Visiooni tagakylge
B says:
seal on laarireklaam
A says:
nii?
B says:
all suures kirjas veebiaadress
A says:
www.irl.ee
A says:
rsk, ära võtsid
B says:
ei, www.irl.ee/laar
B says:
vaata, muude kaupade reklaamides on see värk juba ammu
B says:
aga poliitikuile jõudis alles tänavu pärale, et inimesed elavad veebis
A says:
ma oleks peaaegu kirjutand www.irl.ee/raal
B says:
ma yksvahe vaatasin mõnuga, kuidas iga suvalise asja teleklipi lõpus näidati kirja www.suvalinejubin.ee
B says:
raal on ka hea
B says:
aga Ustus Aguri loomingust (?) on minu lemmik siiski põdel
B says:
Ustus Agur on eesti keele Olimar Kallas
B says:
nii, jutt läheb pikaks, panen blogi ära
B says:
tööd tuleb ka teha
A says:
olgu
A says:
õige
A says:
jah
A says:
ära siis homme unusta 15a firmade erilehte lõpetada
B says:
ei unusta
B says:
kedagi ei unustata, midagi ei unustata
B says:
igaks juhuks kirjutatakse yles
A says:
on mõnus lugemine, ei ole igav
B says:
tore
A says:
lähiajalugu 1992
B says:
ega 10aastased ka pahad polnud
A says:
nagu oleks eile
B says:
ja igasugu hellad mälestused
B says:
suhkruvatt ja nabaga pingviinid
A says:
just, nagu eile õhtul oleks see kõik sündind
B says:
ehh, veidrad ajad olid
B says:
uus nepp
B says:
ma just eile mõtlesin, et see iseseisvuse väljakuulutamine 1991. aasta augustis ei jätnud pooltki seda tunnet kui uus raha 1992 suvel
B says:
siis jõudis järsku pärale, et asjad ongi teistmoodi
B says:
ja et arvatavasti seda pastat enam tuubi sisse tagasi ei pane
B says:
raha töötab paremini kui deklaratsioonid
B says:
peaks kah oma raha välja laskma
A says:
150 krooni oli megaraha, kuis elle kätet sai
A says:
lase jah oma raha, Lipstok just lasi aasta algul uued tähed välja, ikkagi raha, mis siis, et eurot ei suutnud joonistada
B says:
häh, eurot on lihtne teha. yhe kylje pealt nagu rubla ja teiselt nagu Iraani nafta
B says:
mis seal keerulist?
A says:
ja Tallinna kilukarbipanoraam 2007
B says:
siis pigem juba 2008: servades on panoraam, aga keskel suur karbikujuline linnavalitsuse hoone, mille ees, seljaga vaataja poole, liputab paati aktselereerunud Kalevipoeg
Avastasin netist tõeliselt vahva asja: Suva virtuaalse sokivabriku.
Tõeliselt vahva leiutis.
Asja iva on lihtne: lähed linkipidi Suva kodulehele, vormistad ennast kasutajaks (et sinuga oleks võimalik rahaasju ajada) ning joonistad endale sokid. Olemasolevate seast valida tuleb pisut odavam, kastikaupa ise disainitut tellides pisut kallim. Täpseid kalkulatsioone ei mäleta, vist umbes 70 krooni paar.
Ei, ääretult odav ei ole. Aga kust saab odavamalt võimaluse pesumasinast tulevate sokkide seast kiiresti ja mugavalt enda omad leida, päev läbi vihavaenlase sihverplaadil tallata või teha oma jalgpallimeeskonnale reklaami iga kord, kui kõrtsis jalad laua peale tõstad?
Leidlikkuse eest Suvale au ja kiitus!
A says:
lugesin just reklaami pealkirjaks "Akvi Color - kasutajasõbralik peletis"
B says:
oi
A says:
peits muidugi
A says:
yle töötanud
B says:
mõnus päälkiri, ma kohe loeks edasi
B says:
võib-olla
A says:
jah, tuleb neile vihjata
A says:
hee, oi, mine kuhugi leheleti juurde ja ava tänane ÄP lk 10
ja vaata suurt pilti
kohe läheb tuju heaks
ma just avastasin
pole olnud aega lehte lugeda
B says:
oo - ma lähen kohe ja vaatan turunduse toes, neile käivad kõikvõimalikud lehed
A says:
hehee
ja näita neile ka
see on yks tõeliselt tore pilt
B says:
on jah!
polegi sellist enne lehes näind
A says:
ma kah mitte
Niisiis: minge kõik, ostke endale tänane Äripäev ja vaadake pilti lk 10.
Või laenake sõbra käest.
Homse lehe tsitaat:
Loomulikult räägitakse peamiselt meestest.
Katre Väli, semiootik Postimehele
Vanemuise uuslavastuse "Beautiful Bodies" kohta.
Provotseeris hiljuti yks neiuke mind kirjutama, miks ma tema luulest nii kirjutasin nagu kirjutasin. Selgitasin siis aeglaselt, kannatlikult ja enda kohta ypris leebes toonis, miks ta minu arvates luuletamise katki võiks jätta. Tõin ka yhe oma lemmiknäidetest, õilsa teeröövli poeesitykikese George Bernard Shaw' suurepärasest lavateosest "Inimene ja yliinimene": "Luiisa, Luiisa, Luiisa, mu armas! Mu armas Luiisa, Luiisa, Luiisa!" Jne. Armastan aeg-ajalt selle abil tõestada, et vaatamata laialt levinud rahvalikule uskumusele ei piisa siirast hingepalangust luule hääduseks.
Vastuse sain ka.teree;)
Õigupoolest vaidlen ma vastu ka sellele mõtteviisile.
mis sul hakkas paha ola vä?
iga inimene teeb endale kasutaja siia selleks et oma loomingut siia kirja panna ja ma arvan, et sa võid täitsa rahuneda ja oma kirjad endale jätta sest mai usu et sinu kirjadest abi on :)
igatahes hea et saatsid a ma ei leia selles midagi halba et ma siia kirjutan ja panen kirja mis ma olen kirjutanud
Tegelikult on halb luule umbes samasugune keskkonnareostus kui toksilised jäätmed. See lagastab me vaimset keskkonda ning ei lagune kuigivõrd kergemini kui kilekotid või patareid. Seepärast on halva luule kirjutamine ja levitamine korralik sigadus ning võiks olla väärteona karistatav. Või vähemalt tuleks sellele kehtestada saastemaks.
Kirjutas kunagi Georg Lichtenberg eesti keeldegi tõlgitud nõuande, mis mälu järgi tsiteerides kõlas umbes nii:Kui teie poeg tahab hakata luuletajaks, andke talle peksa.
Kui ta jonni ei jäta, andke talle veel peksa.
Andke talle niikaua peksa, kuni ta kas jätab luuletamise järele või temast saab vähemalt hea luuletaja.
A says:
"Cockatrices are the main villains in Gerald Durrell's fantasy story "The Talking Parcel"."
A says:
http://en.wikipedia.org/wiki/Cockatrice
A says:
?!?
A says:
fantasy-kirjanik Durrell
B says:
hehee
B says:
ja meie arvasime...
B says:
... et kõik need loomad on PÄRIS
B says:
oi naiivsust
Tõlkinud öö läbi myyte, on tulemus järgmine: "Lõpuks tappis Sfinksi kreeka kangelane Idiopus."
Jätkates eelmisel teemal: mis on Eesti kõige rokkivam erakond?
Jaaa, eks ikka see, kus on Villu Tamme ja Mäks ja Truba ja...
(Palun mind mitte valesti mõista, suhtun neisse täiesti selge suure sympaatiaga. Ikkagi minu lapsepõlvelaulikud. Ema viis hälli heinamaale, eks ole.)
Noh, põhimõtteliselt läheb ka Contra siia kampa.
Aga milline on Eesti kõige maagilisem erakond?
Tjah, tundub, et see, kus on Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass.
Kusjuures yhes Postimehe nupukeses rääkis viimatinimetatu täiesti aruka inimese juttu, soovitas koolis rohkem loodusteadusi õpetada ja muud seesugust. Kui ei teaks, petaks või ära. Loodame, et sellised ajalooprogrammi koostama ei hakka.
Mis järeldusi sellest teha võiks?
Suurt ei mingeid. It takes all kinds ehk issanda karjas on igatsugu pudulojuseid.
P.S. Kas Pauksonid on Keskerakonnas või mulle ainult tundus nii? Äkki on veel kasutamata potentsiaali.
Kõigepealt kostis aparaadist kõll "Raadio mõtlevale inimesele!" ja seejärel hakkas keegi mamsel seletama, kuidas kõik inimese kogemused on salvestatud kosmilisele disketile, mida hoitakse kaheksandas tšakras, kust tema igayht nähes kõiki tolle elusid (siin Maa peal on neid vähemalt tuhat) lugeda oskab.
Vahetasin kanalit.
Ka Sina, Kuku. :(
Homse lehe juhtkirjutajal on õigus: Kesk- ja Reformierakond lähevad tõesti aina rohkem sama nägu. Sarnane retoorika reedab sarnast mõtteviisi, olgu siis ilukõned selle taga millised tahes: muu meid ei koti, andke ainult rohkem pappi.
Inimesed kysivad ikka nii.
Vaatame siis asja yle.
Eesti keelt rääkida saab?
Saab.
Kirjutada ka?
Ikka.
Ära kaduma ei kipu?
No kussa. Solgitakse teist kyll, aga eks nii on see alati olnud.
Teisi keeli ka räägitakse?
Kokkugi ei jaksa lugeda.
Vene võim on?
Ei ole.
Kommuniste võib sõimata?
Võib.
Aga kapitaliste?
Nii kut syda lustib, hommikust õhtani ja jälle teistpidi tagasi. Mõni teeb seda raha eestki.
Jõule võib pidada?
Võib. Mõni peab suisa kaks korda, topelt ei kärise.
Aga nääre?
Vabalt.
Aga hanukkat?
Kas või kwanzaad.
Nälgasurijaid on?
Kyllap mõni ikka, aga need on nii yksikud erandid, et praegu ei tule yhtki meelde. Rasvumine viib kõvasti rohkem rahvast hauda.
Poes vorsti on?
On.
Piima on?
On.
Sukkpykse on?
On.
Mitut sorti?
Mitut.
Banaane ka on?
On.
Järeldus: jah, just sellist Eestit me tahtsimegi.
Loomulikult ei ole me sellega rahul. Kui inimesed oleksid kõigega täielikult rahul, võikski Fukuyamat mängida ja ajaloo ära lõpetada. Edasi tuleks ainult tuhandeaastane rahuriik ning koristaja lapiga.
Seda, millest nyyd puudust tunneme, ei osanud me siis tahta.
Posts
All Comments
