Kollane IT, rohekas kleidike...

Lõik IT-Neegri blogist:

Erakond Eestimaa Rohelised
Värske erakond, mis rõhub Rohelisele Mõtteviisile™, tuuleenergiale, "otsedemokraatiale", iibe tõstmisele, kuid IT-valdkonna kohta ei tundu nende programmis olevat sõnagi. Kurb.

Rahvas ootab. Vaikus. Ei kõssatagi. Keegi piilub võilille varjust. "Kas nad on juba ära läinud?" kysib yks lillehaldjas teise käest sosinal.


***

Et siis jah. Nad vastaku, kes kutsutud ja seatud.
Kes tunneb, et elab juhatusega kooskõlastatud elu.
Mina võin siia kleepida ainult oma isikliku arvamuse Neegri kommentaariumist ja see ei saa kohe kindlasti yhegi parlamendierakonna programmiks - ei nyyd ega lähema kymne aasta jooksul.


***

Järgnevale selgituseks: Neegri juures virisetakse otsedemokraatia kui populismi kallal, vesteldakse Eesti netistamisest ja Lawrence Lessigi toredast raamatust. Ei viitsi tsiteerida, huvilised mingu ja lugegu ise.


Niivõrd kui mina näinud olen, tundub otsedemokraatia mõistlikult rakendatuna olevat päris tore idee. Isekysimus on, kuidas ta praktikas rakendatavaks timmida.

Nagu ikka, on teooria palju ilusam kui päris elu, ning asjad takerduvad mitte niivõrd protseduuride kui inimeste taha. Ullikesed on veel pisiasi, suurem häda on retoorikaga. Uusi sõnu räägivad nimelt vanad inimesed. Mis tähendab, et sõnadega jaksavad nad harjuda, kuid kui järg sõnataguste asjadeni läheb, on need harjumatud, valulised ja kahtlased. Kas peab ikka nii palju ja kohe ja korraga? Kas on just tingimata vaja, et igayks sõna võtaks? Kurat, nad ju lobisevad nii palju. Meie Petsiga juba eile saunas rääkisime, sai nagu arutatud kyll...

Probleemid on inimestes, nende harjumustes ja suhtumises, mitte vahvates ideedes. Nagu Panso olla ytelnud, maksavad head mõtted kolm kopikat pang. Samas ei saa selliste asjade eest sõdimist järgmise põlvkonna hooleks kah jätta, sest siis on järgmine põlvkond juba harjunud, et uued sõnad vanu asju tähendavad, nad ei hakka uusi asju enam otsimagi.

Kui nyyd populistlikuks tagasi minna, siis orjanduse keelustamine oli kah kunagi väga kahtlane mõte. Yldine valimisõigus samamoodi. Ja veel naistele, kes seda enne näinud on! Ei sellest saa midagi head tulla...

Lobisema jäin. Aga IT kohta... kui jätta nyyd kõrvale pärapõrguinterneti kysimused (kurat, on ikka vaja kyll, et kogu su elu ja töö yhest ylbest tehnikust ei sõltuks) ja lastele õssu jagamine (miks ei võiks õss plaadi peal olla? pange siis juba muud sõnaraamatud ja õppeprogrammid ka, neist on ainult kasu), siis on ainus asi, mida ITs programmiliselt käsitella võiks, kogu see intellektuaalse omandi tsirkus. Mille lahendused minu kui IT-anarhisti ja kultuurigerilja poolest võib ka Rootsi Piraadipartei käest laenata.

Microsofti ärakeelamine Eesti territooriumil oleks kyll huvitav sotsiaalne, juriidiline ja infotehnoloogiline eksperiment, kuid ma jälgiksin seda siiski parema meelega kaugelt. Las notsu elab veel. Ilma Nõukogude Liiduta poleks meil tähesõjafilme, Pisipehmestki on mõnikord kasu tõusnud. Riiklikud systeemid võiks sellegipoolest avatud formaatides olla, suletud formaadid koos korporatiivse vajadusega kõigest pidevalt uusi versioone punnitada tapavad igasuguse ajaloomälu maha: omaenese vanu kirjugi ei pruugi mõne aasta pärast enam kätte saada.

Ja lõpuks: nagu on tõestanud ajaloolane Peeter Marvet, on Lessigi "Vaba Kultuuri" Ilveski juba ammu propageerinud. Huvitav, miks ykski teda ära ei tõlgi? Tõsi, tekst on raske, ent hullematki on tõlgitud. Finantseeriks või ise, praegu saaks ta raamatuturul täiesti bestselleriks mängida.
Muuseas, Lessigil on teisigi raamatuid.