Alineaarsed kinavervaled: Neil Gaiman kui toit ja muusika
Neil Gaiman kirjutas oma blogis restoranist nimega Alinea.
Mis tundus hirmpeen. (Peaaegu nagu molekulaargastronoomia, ainult et see nad olla ei taha.)
Vaatasin kodulehte.
Aina peenemaks läks.
Lugesin Wikipedia artiklit.
Leidsin lingi, kus kodukokk nende toite põlve otsas järele teeb:
www.alineaathome.com.
Nyyd on mul juhe koos.
***
Samuti mainis Gaiman vokaal-instrumentaalansablit Vermillion Lies, mis pidada esinema koos Amanda Palmeriga.
Gaiman on hea.
Palmer on hea.
Järelikult on ka Vermillion Lies hea?
Mhmh, oligi.
P.S. Mu enda viimane saavutus oli hakkida ära kogu majas leiduv roheline (kurk, tomat, paprika, petersell, seller, till, sibul, kysla), lisada see pannil praetud gyros-lihale (nii nad sea tugevalt maitsestatud tagumikutykikesi Stockmannis nimetasid) ning kallata kõige otsa kaks purki kikerherneid (siinkohal tervitame taas Stockmanni, umbes 7.90 purgist või nii). Maitses hästi. Mu kaaskokk, -syydlane ja -sööja nimetas seda gemüse'ks.
P.P.S. Tegelikult on söögitegu täiesti mõttetu. Ma võin istuda pool päeva, rukolaleht suus, ning õnnest mõmiseda. Teise päevapoole jaoks on teine leht. Ja tomatist ma parem ei räägigi. Milleks, vabandage, sihukesele kogu maailma kokakunst?
Posts
4 märkust:
Oota, mis gemüse, kui pihutäiele taimedele kupatasite sealihakäntsaka otsa ja siis veel kikerherneid? Proteiinipomm, mitte gemüse. Piirkondades, kus kikerhernes omam (eks ole, millest see hummuski tehtud on), neid reeglina lihaga ei tarbita, tulemus on liiga vänge.
Noh, eks liha oligi seal ainult meki jagu. Siga kui maitseaine.
Piirkondades, kkus kikerhernes omam, ei tarbita sealiha reeglina yldse, olgu siis hernega või ilma.
Liha saab muude lojuste küljest ka kätte, kui väga tahta :)
Jah, aga nad enamasti ei taha anda. ;)
Post a Comment