Kuri porin tõlkelollustest
Yks kahtlemata anonyymseks jääda sooviv Postimehe "kultuuriajakirjanik" pole varemgi arukusega silma torganud (mis pole kyll eriti haruldane), ent hiljuti leiutas ta Postimehe filmiarvustuses "Public Enemies" vasteks "Populaarsed vaenlased". No kurat. Miks peab inimene, kes keelt ei mõista, oma lollust avalikult kuulutama? Ega keegi ei eeldagi, et "kultuuriajakirjanik" näiteks Strindbergist midagi kuulnud oleks.
Ah, eks selliseid on kõik kohad täis. Lõpetan just Charles de Linti "Sydame metsi", kus košenillkaktuse š on ilmselt faile yhest formaadist teise konverteerides muutunud mingiks kummaliseks symboliks - näiteks kahe täpiga i-ks, millest usin, ent mitte väga laia silmaringiga ja kahjuks ka tehnilise taibuta toimetaja omakorda koienillkaktuse leiutas. Ning inglise mystery on tõlgitud tuima näoga mysteeriumiks sõltumata sellest, kas sel eesti keeles konkreetses kontekstis ka mingi mõte on. Milleks sellised vasted nagu saladus või mõistatus? Imelik, tõlkija oleks justkui juba kymmekond aastat raamatuid tõlkinud, uduteadusliku saasta vahele isegi Steinbecki ja Kiplingit - aga tõlge on ikka toores.
Muidugi on see kõik pisiasi, kui võrrelda yhe kunagise Asimovi-tõlkega, kus robootika nummerdatud seadustes esimesest seadusest ettepoole tõstetud "nullis seadus" - inglise keeles "zeroth law" - uljalt "Zerothi seaduseks" muutus. Olen seda siin vist varemgi neednud.
Katk ja ikaldus. Kirumisest pole mingit kasu, lollus ei kao ilmast kuhugi. Ainult enda ärritust saab natuke välja elada - ja või seegi aitab.
P.S. Ja veel samal teemal.
Posts
10 märkust:
tead, "Populaarsed vaenlased" on selle filmipealkirja kanooniline tõlge eesti keelde. vurtsuveekino lansseeris. ma ei tea, kas selle eest peame tänulikud olema Lauri Kaarele, kes filmi subtiitridki tõlkis. aga arvestades auliku isanda varasemaid saavutusi, võime oma tänu talle vast avaldada kyll.
kommentaar filmimöla blogist: http://www.forumcinemas.ee/podcast/archives/118-Filmimoela-103.html#c27984
Pealkiri pealkirjaks, aga diagnoos anonüümse PM kultuuriajakirjaniku kohta läheb küll täkkesse. Hoidku jumal meid selle kultuuri eest, mida tema vahendab - ja veel enamgi selle eest, mil moel ta seda teeb, inšallah.
Mind need Filmimölas toodud põhjendused-vabandused ei veena, aga ega mind ei veena ka kaunis suur lahmakas kohalikust tõlkekultuurist. Pyyan Bilbo Paunastetega vähem suhelda ning rohkem originaale lugeda-vaadata; kui mõnel kinol või kirjastusel seeläbi raha saamata jääb, pole see minu mure. Lõppeks leidub meil ka suurepäraseid tõlkijaid, nende tehtust õnneks enamasti piisab.
Eks see meie kultuuriajakirjandus on kah just niisugune, nagu ta on. Publikut suuresti väärt, paraku.
Snoobide paraad.
Jep. Ega ma pole oma snooblust kunagi salanud kah.
Eriti jõhkrat snobismi võimaldab muidugi naeruväärne veendumus, et ma ise teen (loen, tõlgin, kirjutan, võõpan planku) paremini.
Meelde tuleb üks ütelus, et "teise silmas pindu näeb, omas palki mitte". Vabandan, kui natu järsult, aga ei saa ütlemata jätta, et selleks et teisi arvustada, võiks endal kirjaliku väljendusviisiga vähemalt enam-vähem kõik korras olla. Silmakirjalik.
T.
Kus viga näed laita, seal tule ja laida. Olen pyydnud õppida ytlema täpselt seda, mida ytelda tahan; eks mõnikord ei tule välja kah, aga arvan, et enamasti suudan end siiski keskmisest paremini väljendada.
Nii et kui midagi ytelda on, siis ytle.
etv - s tõlgiti "i like public relation" - "mulle meeldib rahvas". (Thank you for smoking, USA 2005)
vististi oli nii, kuigi pead ei anna
Peale "Asumi" enda on minu Asimovi-kogemus tervikuna ingliskeelne, ja ma mäletan küll, et ma hulk aega mõtlesin lugedes, et mis tegelane see Zeroth on. Lõpuks jõudis siiski kohale. Tõlkijale ilmselt mitte.
Post a Comment