Meediamõtteid: kirumine ja lyhiyhendused
Mõne uudise asjus võiks kunagi viidata Karja kiriku portaalile.
***
Aeg-ajalt väsin kordamast, puhkan ning siis kordan jälle: niisuguses konkurentsis on võimatu toota libauudiseid! Kui viitsiks, kaebaks reaalsuse kohtusse. Aga ei viitsi.
Meerikamaal olla kunagi jumal kohtusse kaevatud. Et ta istungile ei ilmunud, tehti otsus tagaselja.
***
Miks ei taha inimesed teha niisugust ajakirjandust, mida neil endil ka huvitav teha oleks? Kujutlusvõimetud lähevad alatasa kõige lihtsamate lahenduste teed, kujutlusvõimelised blaseeruvad.
Mitte, et ma ise kirjutaks seda, mida ma tahaks kirjutada. Selle eest ei maksaks ju keegi. Aga mõnikord on huvitav mõtiskella, mis kõik olla võiks, kui reaalsuse inertsist jagu saaks.
***
Kui kõik lehed yksteise järel teevad näo, justkui oleks nende paberlehtedes imeline ja põnev maailm, mis veebis kuidagi ei kajastu, avaneb turunišš pisikesele säutsuportaalile, mis edastaks kõik Eesti meedia uudised yhelauseliste faktidena.
Esiteks tohib yhe lause alati tsiteerida, teiseks ei kuulul faktid autorikaitse alla ning teksti võib alati ymber sõnastada. Eesti uudiseajakirjandus on väike, yks inimene suudab seda jälgida kyll. Kysimus on vaid reklaamimyygis ja turunduses.
***
Tegelikult ei saa lehed endale seda lubada, et nad veebis uudiseid ei edasta. Kui seda ei tee nemad, leidub alati mõni konkurent. Paberlehte saab jätta muud žanrid, ent mitte faktoloogiat. Nii et kui mõne lehe propagandist lubab osa uudiseid edaspidi paberlehes hoida, on see kas bullshit või harukordne lollus.
Ma tahaks täitsa teada, kas leidub tõesti inimesi, kes näiteks tellivad Päevalehte yksnes Aavo Koka kolumnide pärast. Või kui palju on neid, kes temalt tõepoolest erakirjas ligipääsu on kysinud. Vaatamata kogu sympaatiale toodud näite suhtes ma ei usu, et eriti ohtralt.
***
Jätta Kivirähk veebi panemata - see on juba pisut parem mõte. Ent kas see ka myygiargumendina töötaks?
***
Balti riikides puudub adekvaatne ja operatiivne ingliskeelne uudisekanal. On võimatu saada ingliskeelseid teateid siinkandis toimuvast eestikeelsete uudistega samal päeval. Kes lobises, et kapitalismi tingimustes reguleerib turg ennast ise? Reguleeribki. Laiskus ja paindumatus suretavad nõudluse välja.
Investeeringu- ja innovatsioonijutlustajad võiks ju taibata, et välisinvestorite Eestisse toomiseks on tähtsad mitte yksnes lennuyhendus ja soodsad seadused, vaid ka võimalus saada jooksev ylevaade sellest, mis hotellitoa või kontori akna taga toimub.
Inimesed ei taha raha. Nad ainult väidavad, et tahavad. Tegelikult meeldib mugav äraolemine neile märksa rohkem.
***
Miks ei teki Eesti lehtede karikatuure vaadates kunagi niisugust tunnet nagu Guardiani või New York Timesi omadest? Miks nad ei võiks olla asjakohased, originaalsed ja teravad?
USAs poliitilise korruptsiooni ajalooliseks õpikunäidiseks peetav Tammany Halli poliitik, New Yorgi osariigi senaator Boss Tweed kaevanud kord New York Timesi karikatuuride peale: "Pange need kuradi pildid kinni! Mul on kama, mida lehed minust kirjutavad - minu valijad ei oska niikuinii lugeda. Aga nad näevad pilte!"
Meie peamises, kuid see-eest ka ainumas kultuurilehes joonistab poliitilisi karikatuure poliitik. See fakt sobiks juba ise mõnda Elboonia-teemalisse koomiksisse.
***
Meil on hea hulk huvitavaid ajakirjanikke, aga igav ajakirjandus. Teisalt - kas ma tahaksin, et oleks vastupidi?
Posts
3 märkust:
Tegelt on kinnipandud veebide asendamine veelgi lihtsam - kui võtta kasvõi BNS-i vabalt väljapritsitav pressiteadete voog ning sellest natuke läbu välja rookida, saaks sealt 70-90% praegustest online-uudistest lõdvalt kätte :)
Uudise saab ikka kusagilt kätte, neid ei jaksa nagunii ajalehtede veebist tissipiltide vahelt ilma bonerita otsida, aga vahel tahaks just mõnd arvamuslugu kaeda. Just valikuliselt, kui on mingi oluline teema, mitte iga päev ja kõiki.
Proua mul kirjutab kah aeg-ajalt lehtesse ja tal oli idee, et autoritele võiks luua piraat- või ütleme parem alternatiivkanali, kuhu nad saavad lihtsalt oma loo ise üles panna. Siin targemad võivad kommenteerida, aga tema teada jäi autorile õigus oma teksti ka mujal kasutada. Ehk siis päeval, mil lugu ilmub lehes, avaldaks autor selle ka paralleelselt selleks loodud keskkonnas. Nii saaks vähemalt osa lugusid eesti rahvale "päästetud". Täpsem tehniline ja juriidiline lahendus vajaks muidugi nuputamist. Samuti ei ole ma kindel, et autorid seda teha viitsiksid. Mõni ehk siiski.
Ma pole sugugi kindel, et arvamusloo ise mujal avaldamine (a la Vello vikerkaare või Jakob Karu blogi) ilma erikokkuleppeta töötab. St, vähemalt mitte juhul, kui selle eest on honorari makstud. Tõsi, aina vähemad lehed tahavad arvamuslugude eest yldse mingit raha maksta; minagi suutsin omal ajal enamiku arvamusi ilma rahata lehte saada.
Ega sama teksti yhtaegu mitmesse lehte saata ilus ei ole, leht elab ikkagi uudsusest ja tekstimonopolist. Aga omaenda tekst päev pärast lehes avaldamist kuhugi enda blogisse (kasumit taotlemata) riputada - see võiks iseenesest töötada kyll. Saaks teha ka blogikonsortsiumi, siis ei pea igayks iga päev kirjutama.
Teisalt - sõltub kirjutajast. Kui enamik arvamusi on lihtsalt kellegi mõtisklused, siis mõni toimib aeg-ajalt ka lehe myygiargumendina. Kui selline autor kõrvalkanaleid otsib, õõnestab ta sellega tõepoolest lehe myyki. Oletame, et keegi ostab laupäeviti EPLi Kivirähu juttude pärast. Kui Kivirähk hakkab oma lugusid esmaspäeviti ka blogis avaldama, kas too keegi siis enam lehte ostabki?
Arvamuslood ei ole kiired lood ning nende suhe autorisse erineb niihästi uudiste kui ka analyyside-olemuslugude omast. Nad käituvad teisiti kui muud ajakirjandusžanrid. Ka rahaliselt, ka argumentatsioonis.
Post a Comment