Klaasist loomaaed
Loomaaed kolib internetti, kirjutab Delfi. Puuride kylge riputatakse veebikaamerad, et inimesed oma väikesi karvaseid sõpru ööpäev läbi vahtida saaksid, umbes nagu Edgar Savisaart.
Ma polegi sinna aaaaaammu jõudnud, oma aasta vist. Mugav lahendus muidugi. Ja odavam ka, praegusel ajal on see oluline argument.
Ajapikku harjuvad inimesed sellega muidugi ära. Kui iga puuri juures on kaamera, pole endal vaja enam kohal käiagi. Kõik istuvad internetis ning loomaaed teenib neile reklaamide näitamisega märksa enam kui praegu toidumyygiautomaatidega.
Siis panevad loomaaednikud kaamerad varasemat linti kordama ja korjavad loomad tagant ära.
Yhel hetkel tuleb mulle mõte minna loomaaeda ning kui ma pärale jõuan, on seal hoopis uus elurajoon. Keegi isegi ei arva, et seal peaks olema loomaaed. "Loomaaed, loomaaed... Kas see kuskil Lasnamäe kylje all ei ole? Helsingis on kyll yks," soovitab lapsevankrit lykkav mammi.
Blogide kyljes on ammu juba mingid vidinad, kus loomakesi sööta saab. Eks see ole esimene samm virtuaalse loomaaia poole.
Kunstimuuseumides juba on kaamerad. Millal need internetti yhendatakse? Kinos võiks ka olla.
Posts
3 märkust:
Nii möödaminnes mainigem, et Tallinna Loomaaed on pidanud päris vapra lahingu, et infokataloogis välja pääseda muuseumide alt ja siis lõbustusasutuste alt.
Las ma pakun... nyyd on nad kinnipidamisasutuste all?
Ma loodan siiralt, et jutt on neti.ee-st. Vastasel juhul ei näe ma lahingul erilist mõtet. Infokataloogidel muidugi ka.
"aga kallid kolleegid, pidage meeles, et minu eksponaadid tahavad syya," pidi Mati Kaal meelde tuletama oma muuseumijuhtidest kolleegidele yhiste kriisinõupidamiste ajal 1980ndate lõpul, mis mäletatavasti olid kultuuriinimestele näljased ajad. kultuuriloomadest rääkimata.
Post a Comment