Kummitused

Pärast eilset uudist selle kohta, et Boliivia staarpresidendi Evo Moralese algatatud rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks tõenäoliselt läbi läks, kummitas mul peas terve päev otsa kunagi USAs populaarsetest hiiremultikatest inspireeritud lauluke "Speedy Gonzales".

Ainult et erinevalt Pat Boone'i kuulsaks lauldud versioonist kõlas seal iga kord nime "Speedy Gonzales" asemel "Evo Morales". Proovige, laulge kaasa - päris hästi jääb kylge.



Mind hämmastas, et keegi Youtube'is niisugust versiooni polnud teinud - "Evo Morales" kõlab selles laulus nii loomulikult. "Evo Morales, why don't you come home..."

Sellega seoses arutasime eile, kas Haige Mõistuse Syndikaadi egiidi all loodud muusikaline kollektiiv peaks kandma nime Haige Mõistuse Bänd või Eriti Haige Muusika Ansambel. Ehkki ma ei tea, mis mina seal teeksin - yhtki pilli ma ei mängi ning viisi ei pea. Ainult maki võin käima lylitada.


***

Juba pikemat aega kummitab kuklasopis yks kirjanduslik anekdoot.

"Muidugi tean ma Doris Karevat! Ja tema meest, Karevit, mäletan samuti täitsa selgelt!"

Eeskujuks ilmselt lugu sellest, kuidas Leonid Brežnev millalgi võimuaja lõpupoole, mil ta mälu juba trikke hakkas tegema, kohtus Kremli koridori peal Lenini naise Nadežda Krupskajaga, kes tolleks ajaks pidi olema juba ysna vana hall mutike.

"Ega teie mind vist ei mäleta, Leonid Iljitš?" kysis Krupskaja. "Muidugi mäletan, Nadežda Konstantinovna!" ruttab Brežnev kinnitama. "Ja teie meest, Krupskit, mäletan ka täiesti selgelt!"