Inimeste kummalised keeled

20. augustil toimub Toilas X Oru pargi promenaad.
"Promenaad - jalutustee, jalakäijate puiestee," arvab ÕS.
Tulge homme Tallinna, seal toimub Pärnu maantee.


***

1. juulil on Pärnus Ammende villas järjekordne Valgre laulude kontsert.
"Samuti on korraldajatel hea meel, kui tuldaks pidulikult ja Valgre ajastut silmas pidades."
"Valgre ajastust" krahmas suurema jao enda alla Teine ilmasõda.
Ju siis sinelites.


***

Tore mees Peeter Päll on kirjutanud raamatusse "Maailma kohanimed" surematud read:
"Principality of Wales ingl ametl ('Walesi printsiriik')".
See on mulle, jah, silma torganud, et eesti keeles ei tunta juba tykk aega vyrste.
Isegi Saksamaale mõeldakse mingid veidrad valijaprintsid, muust ilmast rääkimata.
Ei paista ykski mäletavat, et eesti keeles on prints yksnes kuninga isane pärija, muudes keeltes tähendab prince/prinz aga vyrsti.

I Love Chinese

Minevapyhabane leiutis: kaks tänavat eemal ja ymber nurga on hiina restoran.
Hurraa.

Õrn, armas, õrn

Pyydsime sõnastada ymber fraasi "...siis läheb see, kuidas rokkar avab oma südame, teise poole publikule hinge."
Järele jäi "õrnemast soost publik".
Arutelu käigus tekkis hypotees, et feministide rõõmuks võib "õrnemat sugu" tõlgendada ka geidena.
Terminoloogiat saaks muidugi täpsustada.
Õrn sugu (mehed), õrnem sugu (naised), õrnim sugu (geid).

Leib und lust

Leidsin imeliku uudisteasutuse papa.ee, mis esmamulje järgi paistab vähemalt poolte linkidega Delfile viitavat.
Rubriigis "Meelelahutus" on ka pealkiri "Poiss põletas kodu ja perekonna".

Kvantiteet, kvaliteet, khakiteet

Hommikul märkasin tänaval loivamas kolme kiilakat yhesugustes sinistes rõivastes, parema pyksisääre ymber valge triip, et oleks kergem säärtel vahet teha. Lähemale jõudes lugesin seljakirja. Ei olnudki kuritegelik gäng. Kaitsevägi.
Või siis nägin ma valesti.

Nädal tagasi sattusin rongi tamburis sõitma koos eesti rahvaga. Olen temaga varemgi kohtunud - ylikooliajal, eluasemetoetuste sabas. Toona, nagu nyydki, haises ta viletsa õlle järele, oli pesemata ja hirmus jutukas.
Seekord kohtus eesti rahvas noorema proletaarlasega, kes oli ametilt skaudipataljoni simulant ning ravis end puhkuse ajal tubaka ja õllega. Oma pisikeses maailmas oli neil siiski palju elukogemusi, mida vahetada: eitedest, Norras töötamisest ja rongide turvameestest. Oleks ma kristlane, oleksin tol päeval lunastanud kõik oma senised patud ja paariks aastaks ette kah. Paraku läks usinate meeste töö ja vaev raisku. (Aitäh Edelaraudteele, kes paneb ka reedeti Tallinna ja Tartu vahele sõitma aina lyhemad rongid ja aina hõredamalt. Eksootikat igasse päeva! ja susi nende silgukarpi sittugu.)

Yks mu tuttav tahtis aasta eest aega teenima minnes sõjaväkke minnes sinna jäädagi ja militaaritimeheks hakata. Nyyd ei pidada enam tahtma. Liiga nyri.
Ei julge vastu vaielda. Eks ohvitserkond pea ka ikka olemasolevast materjalist tulema. Aga materjal on niisugune nagu ta on. Kaitseliidu akadeemiliste malevkondade yritus on lootusetult läbi kukkunud, oli juba alguses, ehkki nad seda endale tunnistada ei saa. Samas - kui kõrgkihtki koosneb sedasorti fruktidest nagu teatav isehakanud preester, mis sealt siis tahta.

Ei saa sest Eesti riigikaitsest asja ei ajateenistusega ega palgaarmeega, asjalikum ja odavam oleks paar tuhat hiinlast liisida. Kvantiteet ei kasva yle kvaliteediks. Sama ylesanne, mida meil mujalgi libamisi lahendatakse: saab suurendada kvantiteeti ja saab suurendada kvaliteeti, aga mitte mõlemat.
Võime ju tantsida ymber emapalkade ja lapsetoetuste, aga see seltskond, kes 3000 krooni peale synnitama või sõjaväkke jookseb, ei ole see, keda me tegelikult sinna tahtnud oleks. Ja siin ei aitaks ka suurem raha midagi: poliitilised otsused on pööratavad ja ei anna kellelegi kindlust, need aga, kelle elatustase 3000 krooniga kahekordistub, tunnevad end 10 000ga veel paremini.

Ylesanne ei ole sellisel viisil lahendatav. Jah, Eestis on täiesti vahvaid ja toredaid suurperesid. Tean ka ise mõnda. Aga rohkem on neid, kus võiks kaheksa last pigem olemata olla. Ning inimene, kes palga pärast muretsema ei pea, teeb parem seda, mis talle meeldib, ja khakikostyymi ei roni. See lihtsalt ei paku talle midagi. Lähevad ikkagi yksikud tõsised huvilised ja kõik need, kel midagi paremat teha pole.

Eesti vajab rohkem intelligentseid tyrklasi, hiinlasi ja neegreid.

Kas teate, et...

...Luksemburgi laevastik on suurem kui Šveitsi oma? Luksemburgi lipu al sõidab 28 laeva, Šveitsi lipu all 26. Merepiiri pole kummalgi, sõjalaevu samuti mitte, kõik kaubalaevad.

Luksemburgi (laevutu) sõjalaevastiku postiaadress on igatahes sama mis õhujõududel. Postkastinumbrini välja.

ENSV välisministeerium ja need teised naljad.

Aga koidikud on siin vaiksed

...ja kui tuled sillal näivad olevat varjuroosale linnale peale kleebitud, on mu paremal käel ikka veel öö oma mustast paberist lõigatud puudega.

Lõika ja kleebi: teeme ise hommiku.

Raamatu-uudised, 2. osa

Ei mäletagi, oli see eile või täna, aga igatahes sain hiljuti Amazonist paki kahe suurepärase raamatuga, yks kummaltki mu lemmikkirjanikult.

Holly Black, "Valiant: A Modern Tale of Faerie"

Alisa Valdes-Rodriguez, "The Dirty Girls Social Club"

Suured ja väikesed pohlakud

Ilus paks poiss Kajar Lember, kes kindlasti armastab toredaid spordimänge, kirjutab homses lehes pealkirja all "Jalgpall ei ole milleski syydi!" mitte jalgpalli syydiolekust, vaid sellest, kui tore on, et Eesti riik Pohlakule palliplatsi ehitas.

Nagu Jupiter ees, nii härg järel.

Yhe tundmatuks jääda sooviva väikelinna jalgpalliklubi lunis mõne aasta eest õigusjärgsetel omanikelt välja jalgpallistaadioni allpool igasugust turuhinda, rääkides härdameelselt ja pisarsui noortest, spordist ja noortespordist. Maksed venisid nagu tatt. Kui viimane rahajupike suve hakul laekus, esitati kohe ka linnavalitsusele palve: muudetagu maa otstarve elamumaaks. Minge te, mehed, ka...! arvas linnavalitsus.
Vähemalt esialgu.
Kyll sealtki mõni spordisõber leitakse.

Hakka või tõesti arvama, et asi on jalgpallis.
Tea, kas need kah kodus naisi peksavad?

...ja karjaõnne kah!

Saatsin täna sellise kirja:

Hea Tossu talu rahvas!

27. juunil 2006 kl. 9.00-13.30 on Tossu talus (lepingu nr 36398178) plaaniline elektrikatkestus.

Mul pole õrna aimugi, miks Eesti Energia sellest mulle teatas, kuna ma lugesin nende SMSist Tossu talu olemasolust esimest korda, aga igaks juhuks ytlen teile ka. Loodan, et saate selle katkestusega kenasti hakkama ja et Eesti Energia mulle teinekordki teie elust-olust vestab.

Kena suve ja hääd heinaaega.

Siiralt Teie
...

Pidu, pidu!

Kas teate, lapsed, mis päev täna on? Õige!
Täna on Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi 66. aastapäev.
Vanasti olid mitmes linnas 21. juuni nimelised tänavad. Elvas ristiti see näiteks Supelrannaks ymber.

Aga lätlastel olid 17. juuni kypsised.
Läti on ikka vinge.


P.S. Kui päev läbi homset lehte lugeda, juhtub ikka eksitusi.
Rõõm oli ennatlik.
Pidu algab homme.

Globaalkyla

Inimesed armastavad kasutada kujundlikke, ähmase tähendusega sõnu.
Olen ysna tykk aega nuputanud, mida paganat võiks tähendada globaalküla (nt 1, 2, 3).
Tundub, et sain eile kätte.

Tuli sõber hiljuti Balkanilt tagasi ja rääkis, kuidas ilusas sinises Doonaus, mis ammu enam ilus ega sinine pole, hulbib mustlaste rämps. Vaevalt rämpsul nyyd erilist rahvust on, aga põhimõte on selge: iga "looduslaps" on rahulikult valmis oma sodi jõkke viskama, kus ta seda enam kunagi ei näe, sest maailm on suur, kyla aga pisike. Suurest maailmast jõuab kylla maitsev nämm, mis syyakse ära ja mille pakend saadetakse maailma tagasi. Egas merest vesi otsa lõpe!

Selleks, et hakata mere otsasaamise pärast muretsema, peab olema piisavalt laia silmaringiga, et pidada maailma väikeseks.

Seda mõtteviisi ei pea muidugi Balkanilt otsima, Eestis endas on asjalood täpselt samad. Ja ärgu tulgu ykski mulle maainimeste õilsat sydant kiitma, seal on asjad veel hullemadki kui linnas. Rohelised ja puukaisutajad on ju linnaloomad, paremal juhul lähevad nad linnast maale ja siis peab kylarahvas neid imelikeks ning näitab raha eest turistidele.

Lugesin kunaski kellegi juttu mootorrattareisist Aafrikas. Muuhulgas oli selles ka kirjeldus keset Saharat kasvanud kilekotipuust: tuul keerutab kilekotte mööda kõrbe, kuni need eikusagil kasvava puu otsa kinni jäävad.
Vaat' selle kilekotipuu all ongi globaalkyla.

Õigupoolest on ju kogu me Maa praegu naftaga kaetud.
Millest neid kilekotte siis tehakse?
Õudne on aga see, et me ei saa neist enam lahti.
Iga päev.

Pst!

Leidsin hommikul postkastist toreda reedese kirja.
Vihastasin, mõtisklesin ja hakkasin naerma.
Tegelikult on vahva, et ikka ja jälle ilmub kuskilt välja inimesi, kelle arvates oleks kõik kõige paremas korras, kui nende tegemata tööst ja paberile pandud lollustest ei räägitaks.

Hei, pugege peitu!

AS Ida-Tallinna Keskkemmerg

AS Ida-Tallinna Keskhaigla on suures tuhinas kuulutanud välja riigihanke "D korpuse 00 korruse" viimistlustöödele.

Ma ei tahaks kyll kedagi jahmatada, aga toredatele arstionudele-tädidele haridusekillukese jagamiseks ytlen ära, et nullkorruse (mis ise on juba sõnavärd, eesti keeles on maa peal esimene korrus ja selle all kelder) tähistamiseks piisab yhest nullist, 00 on aga rahvusvaheliselt tarvitusel kemmergu tähisena.

Hind 1 926 303 krooni lööb igatahes Toompea kempsu lapikuks.

Uudisunarsõnu

multuurikeskus - mitme kultuuri keskus

transtendentsus - (millegi) ylene, (midagi) yletav tendentslikkus
Nt: Nii judaismi, kristlust kui islamit yhendab transtendentne, põlglik suhtumine polyteismi.

bakhanalaureus - B.D., baccalaureus dionysiacus
basilaureus - B.B., baccalaureus basileus
dotsektor - midagi dotsendi ja doktori vahepealset, nigu oleks ja nigu
poleks; ka: tiitel puhuks, kui te pole kõnetatava akadeemilises
staatuses päris kindel

majoress - emane major
vebless - emane veebel
nobless - emane noobel

republitsist - (republikaanlik publitsist)

Keegi leiutas ilusa sõna valimisputkate uksel kysitlemise kohta.
Oli vist uksesuukysitlus.
Vrdl: lapsesuu.

onomatorastia - nt "Eesti keel on onomatorastiline keel." - kui oled
pool tundi selgitanud võõramaalasele kribina ja krabina vahet ja siis
mainib keegi krõbinat.

kraanalind - kanaarilinnu ja jaanalinnu ristand


raharoim - majanduskuritegu

teadusfilosoofiline etymologiseerimine:
inglise 'boil' < Robert Boyle'i nimest

Viisiytlev: riikis.
"Riikis endine koloonia"="riigiks kätte läinud"

ärivend
töövend

Siit siis ka:
tööintsest ehk tööpilastus
koolipilastus

vesila - veekeskus
vesilesila - spaa



Ja teistpidi sõnaselgitusi:

chatroom - lobatuba
cappuccino - kaputsiinikohv, kapuutsiga kohv
long drink - pikkjook
wellness-teenus - heaoluteenus
á la carte restoran - menyyrestoran

Tap-tap-tap, härra Hani!

Tiiu Erelt kirjutab ÕSis:

paater - roomakatoliku preester. Kass loeb paatrit - kass lööb nurru.

Arvab seesinane tytarlaps tõesti, et kass loeb roomakatoliku preestrit?
Ega paater, jah, paternosteriga ometi kuidagi seotud olla saa.

Värat kolksuga kinni

Morgoth pani ameti maha, järgneb Sauroni aeg.

Wikinews: Bill Gates to step down from daily roles by July 2008
Seattle PI: Ozzie takes Gates' job as chief architect
Washington Post: Gates Casts A Long Shadow
BusinessWeek: Gates's Glorious, Qualified Legacy
USA Today: Microsoft's Gates to step back

Kas aktsia kukub või tõuseb, ah?
Pakkumised?

Põnts

Oli täna sellise pealkirjaga uudis:
Iirimaa vananev rahvastik võib anda põntsu riigi krediidireitingule.

Oli täna ka selline nurin:

finantsist:
14.06.2006 15:54
Lugupeetud Äripäevnikud,
kas tohib Teilt paluda, et paneksite uudistele mõistlikud pealkirjad. Natuke liialt slängilikuks on pilt muutunud ja muutub iga päevaga veelgi. "... vananev rahvastik anna põntsu ..." ; "Kuuga hajunud aktsiate ..."; "Teise pensionisamba fondidest haihtunud ..." ... et siis ootaks natuke paremat keelekasutust.

Kas "Iiri Vabariigi krediidireitingul on potentsiaalne proaktiivne trend saada defenestratiivselt lansseeritud demograafilise geronteerumise teel" oleks parem?
Kutselise filoloogi ja keelega endale leiba teenijana nuriseksin pigem selle kallal, et põnts võib olla igapidine ehk siis ergutada ka ylesmäge liikuma.

Aga no kui põnts, siis põnts.

Seaduseadumatus

Uurisin asja ja selgus, et eesti keeles ongi käibel väljend "kohtuotsuse resolutsioon".
Resolutsioon tähendab teadupärast otsust (või siis ekraani lahutusvõimet).
Seega: "kohtuotsuse otsus".

Mis näitab, et juristid ei suuda ise kah oma jutust aru saada.
Mida me teadsime muidugi juba varem.

Ärimõte

Seoses aruteluga bobcat'ide yle (olete ju näinud neid ringi vuramas, sellised pisikesed ja kollased ja pikemat maad sõidavad teise auto kukil?) tekkis mõte, et ka Vidkun Quisling võinuks enda nime ära patenteerida.

Meil siin maksaksid nii peaminister kui ka president.

Meister ja Margarita

Et Läti ja Leedu on sealsete nimede vigadeta kirjutamiseks meile liiga lähedal ja tähtsusetud, olen juba ammu aru saanud. Aga kui ilusast tytarlapsest, Läti Laevanduse (Latvijas Kugnieciba) avalike suhete juhist nimega Marita Ozoliņa-Tumanovska tehakse "Margarita Ozolinja", on see mulle igatahes liig.

Samas lõigus sai Pablo Nerudast Paulo Neruda. Nojah, kes tast ikka kuulnud. Mingi laevasort.

Mis järgmiseks? Ajalehte "Uripeve" hakkab juhtima Jeggorik Ryuittowitzh?
Vahet ju pole.

Kas me valime esimeest või esimehe luba?

Targad inimesed kodakondsus- ja migratsiooniametist kirjutasid:
"Riigihanke objektiks on pakkumise kutse dokumentide Lisas 1 esitatud tehnilisele kirjeldusele vastava teeninduslifti ostmine koos paigaldamise ning üheaastase hooldustööde teostamisega."
Ega ikka ei ole kyll!

Või paluks näidata, kuidas kodakondsus- ja migratsiooniameti rahvas lifti ostmisega mööda maja yles-alla hakkab sõitma. Lifti ennast pole vajagi, hangitakse ainult lifti ostmine.

P.S. Tsitaat pärineb yhelt ennemuistselt koosolekult, Karl Martin Sänikaela suust.

Karme makse ja rohelist kaigast!

Eilses arvamusartiklis kuulutas Eesti peataarakoll Peeter Eek: "Taarapant on Eestis piisavalt kõrge".
Sitta ta on.
Minu poolest võiks selle rahulikult viie krooni peale väänata. Odavamate toodete puhul oleks kymme ehk liiast, aga viis ysna paras. Drastiline? Jah, aga just seda ongi vaja.

Eek leiab, et panditaara tagastamise protsent - 75% - on täiesti piisav, et selle yle uhke olla ja õndsalt unele keerata. Kuraditki. Et ma igapäevasest nafta seest söömisest-joomisest kuidagi vabaneda ei saa, ärritab mind niigi. (Rohelus on tore, aga iga päev klaaspurke kaasas tassida, et siis nendesse poest salatit osta, võivad need, kel muud peale poodlemise teha pole.) Aga et ma pean suvalises metsanurgas sellesama plasttaaraga tõtt vahtima, ajab mu raudse järjekindlusega samavõrd marru kui Aafrika reisikirjades kirjeldatavad kilekotipuud kesk kõrbe. Pandiraha peaks olema nii suur, et inimesed mitte ainult veaks kogu ostetud träni poodi tagasi, vaid korjaksid kokku ka varem Eestimaale puistatud laga. Ja loomulikult tuleks kaotada totter nõue, et hiljem niikuinii lömastamisele ja kokkukeetmisele minevad pudelid peavad tagasivõtuks olema säravad ja ainsagi kriimuta - mis käib ka klaasi kohta. Ning oleks ainult hea ja õige, kui yhel päeval hakkaksid riigipalgalised asjapulgad kilekotte ja pappkarpegi pakenditeks pidama. (Mis need siis on, toit või? Kas nad neid tõesti söövad...?)

Jah, ma saan aru kyll, et see oleks riigile suur yhekordne väljaminek. Ainult et ykski muu meetod ju ei tööta. Või tahab Eek ise kogu oma vaba aja metsakoristamisele kulutada? Ei? Millegipärast ma seda just arvasingi. Las teevad siis seda tööd need, kes sellest rõõmu tunnevad ja niisugust sissetulekut piisavaks peavad. Ja raha on meil ju jalaga segada, jagub isegi viletsa kunstina merre uputamiseks. (À propos, miks jääda poolele teele pidama? Likvideerigem põhjus, mitte tagajärg; uputagem Kalevipoja asemel Kangro!)

Selge see, et vabatahtlik töö on tore. Aga selge on seegi, et aega, mil see yhiskonnas domineerima hakkab, minu silmad ei näe. Järelikult tuleb inimesi teistmoodi motiveerida.

Tuleb kyll, aga mõtteviis jääb ette. Igayhe oma, ka nende, kes kutsutud ja seatud.
Las laga vedeleb, egas ta leiba kysi, usub iga pisike eek.

Suust-suhu-turundus

Lugesin eile investeerimiskolumne sellises paigas nagu Motley Fool (soliidne, kuid vaimukas asutus) ja sattusin niisuguse artikli otsa:
Coke Is an Idiot.

Autor näitab näpuga Eepybird.com'ile ja mõtiskleb, miks on nii, et Mentose rahvas on vaimustusest sillas, kui inimesed ise nende kommidele reklaami teevad, aga Coca-Cola läks hapuks ja kirtsutab nina.

Huvitav jah.

Auu, nõgesekasvatajad?

Olmekaebdusi ei pea otsima, olmekaebdused tulevad ise.

Miks nõgeseid mitte kuskil myykis pole? Tuli hommikul ilus mõte, et teeks mõni päev nõgesesuppi - sellist mõnusat, hakklihaga ja puha -, aga no kussa. Ei lähe teisi ju Sheratoni (või mis hotelli sinna Kelmikylla kunagi teha tahetigi) august korjama... Poed eestimaiseid banaane täis, aga näe, meite tublid logistikud ja kurgivedajad kaugelt Aafrikamaalt nõgeseid tuua ei viitsi. Isegi naate pole kohalikus kaubandusvõrgus saada. Mitte naadipoegagi.

Jama, jama.

Kõik maad madalaiks, tuulik igasse perre!

A says:
Hollandi saatkond otsib kaubandusatašeed
A says:
mulle lihtsalt meeldivad hollandlased
A says:
põhimõtteliselt
B says:
peab olema Hollandi kodanik jne?
A says:
ei pea
A says:
tahad, mine
A says:
ole ainult valmis keelt õppima
B says:
võrdsed võimalused, jah? et teenid kuningannat truilt, kyll siis sind hinnatakse?
B says:
hee
A says:
normaalne asutus
B says:
jah, kena kuningriik
A says:
kui Holland Meerika asemel maailma politseeriks, oleksime ammu kõik rastamanid



Ma kyll ei näita seda kuskil eriti välja, aga Holland tõesti meeldib mulle.
Holland on mõnus.

Nurgakirurgid

Manpower OÜ kliendiks on taastuvenergia
ettevõte Nelja Energia OÜ, mis opereerib
Pakri, Paldiski, Viru-Nigula ja Virtsu tuuleparki.

Miks peavad inimesed vaese tuulepargi konte-luid paikama?

Nyydsest majandagu.

Vajatakse Voltaire'i. Seikluseotsijatel mitte tylitada

Yks mu sõber õõnestab Syyria valitsuse jalgealust. Õigupoolest õõnestab ta tervet Syyria riiki. Ta kaevab seal nimelt maa sisse auke. Arheoloog.

Syyrias, mis nyydseks (pärast Iraagi langust) on ainus Araabia Sotsialistiku Taassynni Partei (ehk Baathi) valitsetav riik, on tema kirjelduse järgi toimunud väike, ent huvitav muutus teatud siseorganite huvis nende ekspeditsiooni kohalike osaliste vastu. Kui mõned aastad tagasi jälgiti põnevusega, millega tegelevad noored kurdi töölised, siis nyydseks on julgeolek kaotanud nende suhtes vaat et igasuguse huvi. Keegi kuskil kabinetis mõtiskles natuke: kumb on riigile ohtlikum, kas töötud, rohke vaba ajaga vaesed noored poisid Kurdistanis või sealt sadu kilomeetreid läänes, kus nad rabavad hommikust õhtuni arvutigraafikutena, saavad eurooplaste käest kohalikus mõistes kuninglikku palka, kannavad musti ylikondi, kuldraamidega prille ja kitsehabemekesi ning joovad õhtuti nendesamade eurooplastega õlut? Ning nyyd huvituvad karmi silmavaatega mehed hoopis rohkem lihttööd tegevatest beduiinidest, kes eralduvad viis korda päevas range järjekindlusega palvetama.

Ja ma kahtlustan, et kui needsamad Kurdistani Tööpartei poisid natuke järele mõtlevad, siis jõuavad nemadki veidra, kindlasti ärritava, ent samavõrd paratamatu tõdemuseni: neil on palju rohkem yhist julgeolekumeeste kui kaastöölistest beduiinidega. Sest kurdi omariiklust ihkavad sotsialistid (kes olemuselt ei erinegi väga palju iiri sotsialistidest sada aastat tagasi) võivad riigisotsialistidega ju kakelda, aga kui mingi õnnetuse läbi peaksid võimule tulema islami fundamentalistid, juhtub mõlemiga nii, nagu kunagises "Herilase" naljandis juhtus metsatuka pärast sõdivate sakslaste ja venelastega: tuli metsavaht ja ajas mõlemad metsast välja.

Viimasel ajal saavad Lähis-Idas sellised õnnetused alguse peamiselt Washingtonist.
Retoorika retoorikaks, aga kõigi maade fundamentalistid paistavad omavahel hästi läbi saavat.

Kibe tõde, aga kaasaegse demokraatia aluseks on sekularism. Maades, kus selleni pole jõutud, ei ole demokraatiaga suurt midagi pihta hakata. Ning tõsi on seegi, et sekularismi tuleb levitada ylaltpoolt. Euroopas levitas sekularismi absoluutne monarhia, islamimaades teevad seda sotsialistliku kallakuga diktatuurid. Need võivad olla kuitahes võikad, ent pärast paari seesugust võib demokraatia tõepoolest pysima jääda. kui aga on möödunud liiga vähe aega, järgneb pigem vastureaktsioon ning igasugune tsivilisatsioon upub džihaadi.

Ameeriklased pole maailmas toimuvast kunagi suuremat teadnud ega teada tahtnudki, suurem jagu neist elab siiani praktilises isolatsionismis. Euroopale tuleb maailm aga koju kätte, eurooplased endale seesugust provintslikkust lubada ei tohiks. Nende parim võimalus oleks toetada aktiivselt sekulariseerumist nii Euroopas kui selle ymbruskonnas, mitte aga vehkida Euroopa põhiseaduse arutelul "kristliku kultuuriga" ning pärast imestada, miks vihaseimad ja demagoogilisimad mullad just Euroopas elavad. Ainult seal on selline märatsemine pikemat aega järjest võimalik.

Paraku jääb terve mõistus tavaliselt populismile alla ning ajalugu peab inimesed ninapidi piima sisse suruma, enne kui reaalsus neile pärale jõuab.
Ja siin pole midagi parata.

Topelt ei kärise: õppind mehed, rootsi riistad

Rookisin juhtkirjast välja fraasi "kuldaväärt kaaluga" - ristandi metafooridest "kulla kaaluga" ja "kuldaväärt".

Uus luud pyhib hästi, aga vana kuub jääb õlgadest kitsaks ja kipub rebenema, nagu ytles Sancho Panza.

Tuumavaba Eesti eest

Vahelduseks igasugusele jamale võiks järgmiseks aastaks kuulutada Tallinna monumendivabaks. Esimesel jaanuaril korjataks kõik monumendid linna pealt kokku ja viidaks rohkem või vähem pidulikult näiteks Tartu maantee äärde linnapiiri taha ritta. kui selgub, et rahvas neist tõesti puudust tunneb, võib need ju aasta pärast tagasi vedada. Näiteks valikuliselt.

Ma saan aru, et kogu see ettevõtmine oleks kaunikesti kulukas, aga samal ajal puhastaks see linnas hädavajalikku õhku. Mitte sedavõrd kui parteide ja poliitika keelustamine, ent siiski. Hingamisruumi kipub juba väheks jääma.

Yhtlasi võiks kuulutada Eestis monumentidele moratooriumi: kolmkymmend aastat ei yhtki monumenti. Kui selgub, et ilma ikka kuidagi ei saa, eks võib neid siis hiljem seda usinamalt teha. Vahepeal võiks kulutada selle raha aga millelegi asjalikule. Või kui on tõesti kohti, kus midagi ei ole ja kuhu ehitada ka ei taheta, istutatagu siis rohkem puid.


Vahepeal võiks arvukatele entusiastidele aga jagada uustryki Enn Vetemaa toredast lyhiromaanist "Monument".

Linnuvaatlus

Juba jooksevad meilgi ringi noored koovitajad, munakoor peas, ja kaagutavad usinasti kõike seda, mida vanadest propagandaraamatutest lugesid.
Kas vara ei ole? Alles saime NSVList välja.
Ohjah.

Jõudis mu käe alla Sigrid Suu artikkel, kus on yteldud:
"Muuseas, Tito näol oli tol ajal tegu maailma rikkaima presidendiga, keda ülistasid Jugoslaavia elanikud ning austasid rahvusvahelised poliitikud."

Kas mul õnnestus see tekstist välja rääkida või ei, saab näha järgmisest Visioonist.

Bloody Mary

Huvitaval kombel on Bloody Mary ehk Verine Meeri Eestimaa baarides yks kõige levinumaid kokteile, aga neid kohti on vähe, kus seda teha osatakse.

Õnneks pole ma ammu kohanud yhtki kohta, kus seda ketšupiga tehtaks, ent kuritihti uurib baaridaam abitult, misasi see menyys kirjas on ja kas keegi leti taga või ees teda õpetada oskab. Tulemus on maitsestamata, pipra ja soolata, enamasti kas leige või siis jäätykkidesse uputatud. Vahekordadest ei maksa rääkidagi, pikaajalised katsed on tõestanud, et Eestis pole joomakohta, kus baarmen suudaks talitada juhendi "6 cl-i džinni ja 4 cl-i apelsinimahla" kohaselt. Mingi ametiga omandatav puue vist, või ametissevõtu sine qua non.
Mõnel pool on Bloody Mary siiski täiesti joodav, vahel suisa meeldiv.
Kristiine keskuse Scotland Yardis näiteks.

Parimad Bloody Mary'd olid aga Tartus, Tiigi tänaval sotsiaalteaduskonna maja vastas asunud Pere Leiva kohvikus, kus mingil mystilisel moel osati täiesti sõltumatult tavalisest koogi näksivate mammide ja lapsukeste seltskonnast segada spetsiaalset tomatimahla, mis neil kylmikus alati varuks oli ning millest tehti imeliselt hõrke, meelijahutavaid ja hingekosutavaid verejooke garneeritult kokteilikurgikestega.
Oo muistse aja hiilgus!
Mälestused, nyyh.

Natuke olen ma ikka ringi nuuskinud, aga pole kuskil näinud viidet yhele vanale nutikale kombele, mille kymmekond aastat tagasi avastasin.
Nimelt võib Bloody Mary't segada ka shot'ina.
Sel juhul peab ta olema kihiline. Pikaks segatud kihiline BM ei ole kuigivõrd hea mõte, korralikult maitsestatud shot on aga midagi erilist.
Maksimaalselt neljakymnegrammise (võib ka pisema) topka põhja tuleb kallata poole jagu tomatimahla ja see korralikult ära maitsestada, selle peale aga klaasiseina või, veel parem, segamispulka pidi teist sama palju viina. Loomulikult on mõlemad kylmad.
Yhe laksuga alla visates ehmatab kylm viin korraks keelepära, õlise järelmaitse aga uhab yle tomat ja pipar. Suurepärane jook, ehkki mitte pikalt mekutamiseks.
Kahju, et tänapäeval olen ma vist ainus, kes seda segada mõistab.

Nii tasa täna astuvad su jalad...

Otsisin netist Masingu luuletusi. (Uku, mitte O.W. "Vändra metsas Pärnumaal" olen liigagi palju kordi kuulnud.)
Praktiliselt pole.

Yldse on eesti kirjandusega netis viletsasti. Ei saa lugeda, ei tsitaate otsida. (Olete kunagi proovinud raamatul F7-t klõpsida? Otsifunktsioonid on paberkandjal ypriski nõrgavõitu.)
Aga mõne aasta tagusest ajast ma mingeid UM tekste ikka veel mäletan. Tänaseks on jäänud vaid paar tykki mingis veidras foorumis.
Konspiratiivteooriate sõbrana kahtlustan siin Rundla karvast ja rasvast ahnet käekest.

Huvitav, kas Masing kunagi ka kahtlustas, et eesti rahva armastatud poeet teda surnud peast nylgima hakkab?
Sest Runnel tegeleb ju Ilmamaas sellega, millega suur osa Eesti kirjastusi, näiteks ka Päevaleht, Eesti Raamat ja Tänapäev - laibaõgimisega.
Võetakse varem ilmunud tekstid, skännitakse sisse, paremal juhul vähemasti kyljendatakse uuesti - halvemal ei sedagi - ning ilma igasuguse toimetamise ja muu tööta kleebitakse krõbisev hinnasilt kylge.
Suur jagu pealt kolmesaja krooniga myydavaid Masingu köiteid on ju kopeeritud varem avaldatud tekstidest. Ja ma kahtlen, kas Rundla juhitav kirjastus Rundla juhitavale Masingu Kolleegiumile mingeid silmapaistvaid honorare maksab. Riigitoetusi ahmib ta pealegi - ja kes siis eesti klassiku kirjastamist ei toetaks?

Egas asi ole muidugi Rundlas, ei ole tas midagi erilisemat kui teistes. Pisike ja ahne nagu kõik, silmad vilamas ja suus jutt kirjastamistöö aatelisusest ja vaesusest, mis ei luba šampooni osta.

Aeg-ajalt paistab laibaõgimise absurdsus eriti hästi silma, näiteks mõni aega tagasi, kui kaks kirjastust korraga "Meistri ja Margarita" välja lasid. Ei mingit uut tõlget, ei toimetamist, ei järelsõna, ei midagi. Hoiame kulud madalal ja viriseme, kui raske on elu.
Ime, et sellise suhtumise juures yldse veel midagi uut ilmub.
Aga näe, vahel siiski on.

Raua haikukogu kannatab kyll kurg-käsperluse (vt ka kurgkaliif), õpetatud loba uputab algtekstid ära - aga vähemalt said need Raua eneseupituse kõrvalt ära trykitud ja see on hea. Pisikese mehe asi, ikka on pikendust vaja.
Nardid tõlgiti ära ja see on tore.
Sama käib Johann Renneri "Liivimaa ajaloo" kohta.
Viimaste aegade parim leid on siiski Marco Polo reisid.

Saab kyll, kui tahtmist on.

Meeletyhik. Tyhimeelik

Seisin tänava ääres ja põrnitsesin nähtamatut trammi, kuni nähtav tramm mööda sõitis.
Om.

Kommivara

Leht ytleb:
Kalev hakkab Bulgaarias kinnisvara arendama. Selleks asutas Kalev Real Estate Company (Kalev REC) tütarettevõtte Bulgaarias, teatas ettevõte börsile.

Kas te teadsite, et kinnisvarafirma Kalev teeb hobi korras ka maitsvaid kompvekke?

Kurjad keeled räägivad, et järgmisena hakkab šokolaadi myyma Arco Vara.

Nyyd yles, keda needus... ah, s...agi

Homne leht:

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil märkis, et kasvavate tööjõukulude tõttu jätkub surve Tallinki marginaalidele. "Tallinki konkurentsieelis palkade näol kaob, kui laevafirma ei hakka saama riiklikke toetusi, nagu Soome firmad saavad," ütles Danil ning lisas, et sellel liinil opereerivad laevad oleks Tallinkil kasulik Soome lipu alla viia.
Danil märkis, et varem oli mainitud Soome–Saksamaa liin kasumlik ka siis, kui palka maksti Soome ja Saksa standardite järgi. "Tallinkil peaks olema võimalik liini kasumlikult opereerida ka kasvavate palgakuludega," lisas Danil.

Ikka veel on masendavalt suure osa Eestis tegutsevate firmade kogu äriplaan lyhike ja lihtne:
1. Asendame palgamaksmise plastmassist imitatsiooniga.
2. Kasum.

Arvestades yhelt poolt seda ja teiselt poolt sedagi, et alles viisteist-kakskymmend aastat tagasi olime me kõik palgatöölised, on kummastav vaadata, kui nõrgad on Eestis ametiyhingud ja kui levinud on näiteks sellesama Tallinki saaga netikommentaarides lainetav pime ay-vastane raev. Justkui mitte yksainumaski inime ei mõistaks, et ametiyhingus võiks midagi positiivset olla - ja et kui need just ei kriminaliseeru, nagu 1930ndate USAs, tõstavad need pead eelkõige seal, kus firmajuhtide (ja -omanike) arvates on töölised kõnts, kellele tuleb nuudiga koht kätte näidata.
Naljakas, veider ja tegelikult mitte eriti kurb.

Kui nälg käes, oskavad eestlased tegelikult mässata kyll. Ajalugu on seda tõestanud, ehkki enamik noori ei tea, mis juhtus Eestis aastal 1905.
Järelikult pole neil kõigil, kes - olgu maal või linnas - puhtalt või mustalt oma miinimumpalga otsas virelevad, häda midagi. Pirisevad teised niisama.

Paras, kahjuks.

Meemi eine turisti lihast

Kurt Vonneguti raamatus "Tšempionide eine" on tore kirjeldus sellest, kuidas levivad ideed. See ei erine oluliselt semiootikute poolt armastatud Susan Blackmore'i ja Richard Dawkinsi meemiteooriast, ainult kasutab vähem võõrsõnu. Et ma raamatut virnadest yles ei leia, refereerin.

Vonnegut toob näiteks autod: miks ehitavad inimesed terve oma planeedi täis masinaid, mis sedasama planeeti reostavad, kuni see inimestele kõlbmatuks muutub? Sest algselt tuli keegi kodanik mõttele, et taoline kaadervärk võiks hirmus tore olla. Ta rääkis sellest oma sõbrale, kes mõtles:
1. Ta on minu sõber.
2. Järelikult on see hea idee.
Ei mingit keerulist poolt ja vastu argumenteerimist. Keep It Simple, Stupid.
Ja ta rääkis sellest oma sõpradele.
Kes arutlesid täpselt samamoodi.
Tulemus on meile tuttav.

Mõtlesin selle yle, kuidas on mulle sugenenud arvamus mõnest inimesest.
Just nii see tegelikult käibki.
Võib arvata, et tule leiutaja oli yks haruldaselt tore inimene ja tal oli palju vahvaid sõpru.


P.S. Egas ma seepärast oma arvamust muuda. See on hea ja saadud väga toreda inimese käest. Mistõttu see on hea.

Roheline kiisu

Täna myydi Viru Keskuses rohelisi kasse.

Vaatasin alguses, et näe, kõrvuti, nagu ikka, punane ja valge vein. Ymmargused pudelid, kiisu pilt peal. Uurisin lähemalt, sest 67 eeku tundus mõistlik hind ja Portugali veinidest tean ma siiani ainult teoreetiliselt. Aga kussa, ei olnudki valge, oli hoopis roheline.
Gatao.
Selle yle olen ma kyll tõesti rõõmus.

Kaks veini olid mul juba korvis:
Kesküla riiulilt korjatud Badacsony Pinot Noir Szeremley Huba borgazdasága, 2004 (jajah, Sideways levitas snooblust kyll, aga PN on tihtipeale ikkagi väga hea, 109 eeku pole selle kohta kallis ka) ja
Valenciast pärit Campo Dulce Moscatel, selline kena roosa ja odav (55 eeku).
Selle viimase kavatsen ma täna õhtul kreeka pähklitega lavaši, kyyslaugu-juustusalati, tomatite ja oliivide juurde lahti teha.

Mõnus.

(Tegelikult kirjutasin ma selle jutu eile. Kompensatsiooniks olgu yks väga kena pilt valgest Pinot Noirist.)

Abstraktne ja konkreetne, ehk Ontoloogiaekskavaator

Jeebus, informaatikaterminoloogia läheb tänapäeval ikka päris pööraseks kätte:

Jüri Reimand "Gene Ontology mining tool GOSt" (kraad magister scientiarum (informaatika)). Juhendaja: dots Jaak Vilo. Oponent: prof Per Kraulis. Töö pealkiri eesti keeles: "Geeniontoloogiate kaevandamise programm GOSt".

Tartus kaitstakse sihukest kraadi. Oijah.
Kõlab, nagu oleks Eesti Põlevkivi palgal geneetikafilosoof.

Mis järgmiseks? "Treime puust kvaale"?

Varsti jõuame teleskoobi optilise telje puhastamiseks eraldatava piirituse, Buridani eesli söödanormide ja Wittgensteini-nimelise redelivabrikuni.

Ai-vai-vai, ai-vai-vai... (ja peadvangutav podin kaob kaugusse)

Kuldraamidega sõnad

Olen juba pikka aega mõistatanud, mida võiks tähendada usuteadlaste, heideggeriaanide ja muude kultuuripudilaste seas levinud sõna "tematiseerima".

Näiteks:
* Vastav ikoon tematiseerib korduvalt kristoloogiat - sarnaselt liturgilise luulega -, kusjuures selged ja nähtavad seosed Jumalaema austamisega võivad osaliselt puududa.
* Kuna RAK-id kujutavad endast strateegilist alust täiendavate arenguprojektide jaoks, mida sageli rahastatakse ELi struktuurifondidest, siis tematiseerib projekt ka üldist ELi tugisüsteemi ning vastavat praktilist rakendamist.
* Järelikult võiks öelda, et "Viimane päevik" pole mitte Lutsu tegemistest ja toimetamistest, vaid oma tegemiste ja toimetamistega tematiseerib Luts oma poega Georgi, kellest enesest pole palju (võimalik?) öelda.
* Nii vahejoone rõhutamise kui ka rikkumisega tematiseerib Kõiv teatriruumi olemusliku duaalsuse, teadvustab lava ja saali olemasolu, kuid tavapärasest erinevatel põhjustel.

Pärast mõningast uurimist (Google: thematize 43,600 korda, thematise 38,500 korda, thematisieren 1,330,000 korda) selgus, et see ei tähendanud juba saksa keeles midagi. Selle väljendamiseks oli muidugi täiesti paratamatult vaja tematiseerimine ka eesti keelde tuua.

Mõned sõnad on nagu nullklaasidega prillid: need muudavad kandja väljanägemise targemaks.

Seda te homsest lehest ei loe

Tiina Kolk arvustab Ivar Kaasiku näitust "Potemkinsches Dorf/Potjomkini küla" Kunstihoone galeriis:

"Praegune näitus on potjomkinlik ka oma erinevate teemade ja žanride ning isegi eri mõõdus maalide paljususe ja ülikülluslikkuse tõttu. Siin on praktiliselt kõike natüürmordist meremaalini, portreest maastikuni, loomadest lasteni ja interjööri vaadetest meesaktideni. Ka teoste mõõdud varieeruvad mõnekümnest sentimeetrist paari meetrini."

Mil moel on "eri mõõdus maalide paljususe ja ülikülluslikkus" potjomkinlik, Potjomkinile iseloomulik? Teab arvustaja ehk mõnd Potjomkini-nimelist viljakat maalikunstnikku?

Mida see inimene mõtleb?

***
Ülle Hallik:
"Koos maastikuarhitektist abikaasa Torben Michelseniga on abielupaar
Sorö lähistel..."

Just-just.
Abielupaar koos abikaasaga.
Kolmikabielu niisiis.

Kunstielamus

Valgevene kunstnikud Vladimir Tsesler ja Sergei Voitšenko on pannud pysti niisuguse kunstistuudio, et vaata või söömata.
Mida ma just tund aega teinud olengi.
Söömamineku ajaks panen siia aga lingi pysti:
Tsesler and Voichenko Artdesignstudio

Noppeid:
* veski sissekäigusilt
* Pegasus (sobib logoks mitmelegi kirjandusklubile)
* Coca-Cola uues taaras
* rahvalik pildike revolutsionäärist
* rahvalik pildike praegu populaarseimast filmikangelannast

Stiili järgi otsustades on Lukašenka-maal NEPi oodata.
Lukašenka järgi otsustades kyll veel mitte.

Karuturupäevad

Nägin ilm.ee-s pealkirja:

Vajatakse häid karusid

Jälle börsijutt, mõtlesin.