Kvantiteet, kvaliteet, khakiteet

Hommikul märkasin tänaval loivamas kolme kiilakat yhesugustes sinistes rõivastes, parema pyksisääre ymber valge triip, et oleks kergem säärtel vahet teha. Lähemale jõudes lugesin seljakirja. Ei olnudki kuritegelik gäng. Kaitsevägi.
Või siis nägin ma valesti.

Nädal tagasi sattusin rongi tamburis sõitma koos eesti rahvaga. Olen temaga varemgi kohtunud - ylikooliajal, eluasemetoetuste sabas. Toona, nagu nyydki, haises ta viletsa õlle järele, oli pesemata ja hirmus jutukas.
Seekord kohtus eesti rahvas noorema proletaarlasega, kes oli ametilt skaudipataljoni simulant ning ravis end puhkuse ajal tubaka ja õllega. Oma pisikeses maailmas oli neil siiski palju elukogemusi, mida vahetada: eitedest, Norras töötamisest ja rongide turvameestest. Oleks ma kristlane, oleksin tol päeval lunastanud kõik oma senised patud ja paariks aastaks ette kah. Paraku läks usinate meeste töö ja vaev raisku. (Aitäh Edelaraudteele, kes paneb ka reedeti Tallinna ja Tartu vahele sõitma aina lyhemad rongid ja aina hõredamalt. Eksootikat igasse päeva! ja susi nende silgukarpi sittugu.)

Yks mu tuttav tahtis aasta eest aega teenima minnes sõjaväkke minnes sinna jäädagi ja militaaritimeheks hakata. Nyyd ei pidada enam tahtma. Liiga nyri.
Ei julge vastu vaielda. Eks ohvitserkond pea ka ikka olemasolevast materjalist tulema. Aga materjal on niisugune nagu ta on. Kaitseliidu akadeemiliste malevkondade yritus on lootusetult läbi kukkunud, oli juba alguses, ehkki nad seda endale tunnistada ei saa. Samas - kui kõrgkihtki koosneb sedasorti fruktidest nagu teatav isehakanud preester, mis sealt siis tahta.

Ei saa sest Eesti riigikaitsest asja ei ajateenistusega ega palgaarmeega, asjalikum ja odavam oleks paar tuhat hiinlast liisida. Kvantiteet ei kasva yle kvaliteediks. Sama ylesanne, mida meil mujalgi libamisi lahendatakse: saab suurendada kvantiteeti ja saab suurendada kvaliteeti, aga mitte mõlemat.
Võime ju tantsida ymber emapalkade ja lapsetoetuste, aga see seltskond, kes 3000 krooni peale synnitama või sõjaväkke jookseb, ei ole see, keda me tegelikult sinna tahtnud oleks. Ja siin ei aitaks ka suurem raha midagi: poliitilised otsused on pööratavad ja ei anna kellelegi kindlust, need aga, kelle elatustase 3000 krooniga kahekordistub, tunnevad end 10 000ga veel paremini.

Ylesanne ei ole sellisel viisil lahendatav. Jah, Eestis on täiesti vahvaid ja toredaid suurperesid. Tean ka ise mõnda. Aga rohkem on neid, kus võiks kaheksa last pigem olemata olla. Ning inimene, kes palga pärast muretsema ei pea, teeb parem seda, mis talle meeldib, ja khakikostyymi ei roni. See lihtsalt ei paku talle midagi. Lähevad ikkagi yksikud tõsised huvilised ja kõik need, kel midagi paremat teha pole.

Eesti vajab rohkem intelligentseid tyrklasi, hiinlasi ja neegreid.