Nii tasa täna astuvad su jalad...

Otsisin netist Masingu luuletusi. (Uku, mitte O.W. "Vändra metsas Pärnumaal" olen liigagi palju kordi kuulnud.)
Praktiliselt pole.

Yldse on eesti kirjandusega netis viletsasti. Ei saa lugeda, ei tsitaate otsida. (Olete kunagi proovinud raamatul F7-t klõpsida? Otsifunktsioonid on paberkandjal ypriski nõrgavõitu.)
Aga mõne aasta tagusest ajast ma mingeid UM tekste ikka veel mäletan. Tänaseks on jäänud vaid paar tykki mingis veidras foorumis.
Konspiratiivteooriate sõbrana kahtlustan siin Rundla karvast ja rasvast ahnet käekest.

Huvitav, kas Masing kunagi ka kahtlustas, et eesti rahva armastatud poeet teda surnud peast nylgima hakkab?
Sest Runnel tegeleb ju Ilmamaas sellega, millega suur osa Eesti kirjastusi, näiteks ka Päevaleht, Eesti Raamat ja Tänapäev - laibaõgimisega.
Võetakse varem ilmunud tekstid, skännitakse sisse, paremal juhul vähemasti kyljendatakse uuesti - halvemal ei sedagi - ning ilma igasuguse toimetamise ja muu tööta kleebitakse krõbisev hinnasilt kylge.
Suur jagu pealt kolmesaja krooniga myydavaid Masingu köiteid on ju kopeeritud varem avaldatud tekstidest. Ja ma kahtlen, kas Rundla juhitav kirjastus Rundla juhitavale Masingu Kolleegiumile mingeid silmapaistvaid honorare maksab. Riigitoetusi ahmib ta pealegi - ja kes siis eesti klassiku kirjastamist ei toetaks?

Egas asi ole muidugi Rundlas, ei ole tas midagi erilisemat kui teistes. Pisike ja ahne nagu kõik, silmad vilamas ja suus jutt kirjastamistöö aatelisusest ja vaesusest, mis ei luba šampooni osta.

Aeg-ajalt paistab laibaõgimise absurdsus eriti hästi silma, näiteks mõni aega tagasi, kui kaks kirjastust korraga "Meistri ja Margarita" välja lasid. Ei mingit uut tõlget, ei toimetamist, ei järelsõna, ei midagi. Hoiame kulud madalal ja viriseme, kui raske on elu.
Ime, et sellise suhtumise juures yldse veel midagi uut ilmub.
Aga näe, vahel siiski on.

Raua haikukogu kannatab kyll kurg-käsperluse (vt ka kurgkaliif), õpetatud loba uputab algtekstid ära - aga vähemalt said need Raua eneseupituse kõrvalt ära trykitud ja see on hea. Pisikese mehe asi, ikka on pikendust vaja.
Nardid tõlgiti ära ja see on tore.
Sama käib Johann Renneri "Liivimaa ajaloo" kohta.
Viimaste aegade parim leid on siiski Marco Polo reisid.

Saab kyll, kui tahtmist on.