Nyyd yles, keda needus... ah, s...agi

Homne leht:

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil märkis, et kasvavate tööjõukulude tõttu jätkub surve Tallinki marginaalidele. "Tallinki konkurentsieelis palkade näol kaob, kui laevafirma ei hakka saama riiklikke toetusi, nagu Soome firmad saavad," ütles Danil ning lisas, et sellel liinil opereerivad laevad oleks Tallinkil kasulik Soome lipu alla viia.
Danil märkis, et varem oli mainitud Soome–Saksamaa liin kasumlik ka siis, kui palka maksti Soome ja Saksa standardite järgi. "Tallinkil peaks olema võimalik liini kasumlikult opereerida ka kasvavate palgakuludega," lisas Danil.

Ikka veel on masendavalt suure osa Eestis tegutsevate firmade kogu äriplaan lyhike ja lihtne:
1. Asendame palgamaksmise plastmassist imitatsiooniga.
2. Kasum.

Arvestades yhelt poolt seda ja teiselt poolt sedagi, et alles viisteist-kakskymmend aastat tagasi olime me kõik palgatöölised, on kummastav vaadata, kui nõrgad on Eestis ametiyhingud ja kui levinud on näiteks sellesama Tallinki saaga netikommentaarides lainetav pime ay-vastane raev. Justkui mitte yksainumaski inime ei mõistaks, et ametiyhingus võiks midagi positiivset olla - ja et kui need just ei kriminaliseeru, nagu 1930ndate USAs, tõstavad need pead eelkõige seal, kus firmajuhtide (ja -omanike) arvates on töölised kõnts, kellele tuleb nuudiga koht kätte näidata.
Naljakas, veider ja tegelikult mitte eriti kurb.

Kui nälg käes, oskavad eestlased tegelikult mässata kyll. Ajalugu on seda tõestanud, ehkki enamik noori ei tea, mis juhtus Eestis aastal 1905.
Järelikult pole neil kõigil, kes - olgu maal või linnas - puhtalt või mustalt oma miinimumpalga otsas virelevad, häda midagi. Pirisevad teised niisama.

Paras, kahjuks.