Peaidee

Kurtis yks keskkoolipiiga bussis oma mammale, kuidas tema kogu aeg oma kirjandusõpetajaga vaidleb. Nimelt peavad nad koolis leidma iga raamatu peaidee. Lugesid lapsukesed hiljuti "Rehepappi" ja vaidlesid tykk aega, kuni neile kuulutati, et "Rehepapi" peaidee olevat armastus. No kuidas saab armastus "Rehepapi" peaidee olla? Neiukese meelest polevatki "Rehepapis" peaideed, olevat ainult "syrrealism või ma ei tea, mis sõna see on".

Eks tal ole õigus kah. Ja vastupidi. Nagu ikka.

Peaidee, nagu sõna isegi ytleb, on inimese peas. Lugeja roll, teadagi. Eco ja puha. Kui inimese peas on yksainumas idee korraga, loeb ta selle ka raamatusse. Loomulikult on raamatuid, millel on algusest peale vaid yks idee. Enamasti pole need kuigi head raamatud.

Tuhande muu asja seas, mida "Rehepappi" saab sisse lugeda, lugesin mina (ka) näiteks seda.
Kivirähk on kirjutanud eestlusest ja eestluse myytidest juba ammu enne "Rehepappi", eelkõige kõikvõimalikes lyhijuttudes ja vestetes, aga ka pikemalt. Motiive yhekaupa vaadeldes ei koorunud neist midagi rõõmustavat, ent usin ja heasoovlik kirjamees võttis end siiski kokku ja esitas oma - khm - positiivse nägemuse eestlusest raamatus "Liblikas".
Vastukaja oli vaikne kui karp sordiine. Mis teha, eestlased on sama masohhistlik rahvas kui juudid, ei passi neile helged nägemused maailmast ja endast selle sees. Taipas seda Kivirähkki ja, tulles vastu publiku yleyldisele nõudmisele, kirjutas "Rehepapi".

Loomulikult on "Rehepapis" armastus tähtsal kohal. Autor ise peab sellest ysna palju ja kirjutab sest seoses tegelastega, kes talle silmnähtavalt sympaatsed on. Aga "Rehepapp" on raamat, kus headus ei võida. Tegelikult ei võida seal yldse keegi, parimal juhul võib tolles maailmas ellu jääda ning sellekski tuleb joosta kui Orav rattas. Ning ei vea ei lumemehel, armunud noorsandil (mistanimin'doligi) ega nõial.

Kui tahta "Rehepapist" mingit "peaideed" leida, võiks selleks olla autori pettumus lugejates, milleks maruline retseptsioon ka igati alust annab.
Eks ole see enese sama vägivaldne teksti sisse lugemine kui iga teine.