Pst! Valvel! Kuss!

Täna lehvib lehtedes uudis selle kohta, kuidas kaitseväe peastaap on algatanud sisejuurdluse. Nimelt otsitakse nurjatut pahalast, kes Päevalehe väljendust mööda levitas "1983. aastal ajakirjas "Pioneer" ilmunud Ants Silla intervjuud pealkirjaga "Kursant" praeguse peastaabi ülema brigaadikindral Alar Lanemaniga. Tänane peastaabi ülem oli toona Tallinna kõrgema poliitilise ehitusvägede sõjakooli kursant ja avaldas artiklis muuhulgas mõtteid teda toona ees oodanud nõukogude armee poliittöötaja ameti kohta."

Egas Päevaleht ole sõsarväljaande tsiteerimisel kitsi, näide kompromiteerivatest materjalidest on ka netti riputatud:

"Õhetav, pehmete näojoontega noormees, kellega jutt hakkas hargnema pikema sissejuhatuseta. Jutu sisust jõudis minuni see, et kell pool viis peab klubis algama parteikoosolek. Palutud on ka pataljoni komsomolikomitee liige Alar Laneman. "Täna võetakse mind parteikandidaadiks...""

Jube jah, kui salastatud kraami niimoodi kuritahtlikult levitatakse. No kus see kõlbab, kui sõdurid saavad teada, et nende kõrge ylemus on õhetav, pehmete näojoontega noormees. Viimati tunnevad veel tänaval äragi - kus siis selle häbi ots!

Kõige kindlam oleks aga, kui sellised tundlikke materjale sisaldavad väljaanded nagu "Pioneer", kuid miks mitte ka "Rahva Hääl", "Aja Pulss" ja "Sotsialistlik Põllumajandus" pandaks raamatukogudes erifondi ning neile lastaks ligi yksnes vastutustundlikke isikuid, soovitavalt kaitseväe peastaabi loaga. Kui keegi ei räägi, siis pole ju olnud, eks?

Teatan alandlikult, nõudlust tsensuuri järele igatahes jagub, saab kirsagagi segada.
Jääme ootama.