Ei kommentaari: ajakirjandus ja eraelu

Eelmise jutu tausta lapates leidsin Metsapiiga blogist Nirti kommentaari, mis pärineb puhtamast ja kaunimast maailmast kui meie oma:

Imelik suhtumine... Kui kahe poole arvamust ei saa, siis ei tohi lugu avaldada ja kõik! Igasugune muu on mõttetute alaarenenud inimeste möla. Kui öeldakse, et "Ei taha kommenteerida!", siis ei taheta kommenteerida ja Lugu ei ole.

Nii väga kui Nirti nõutud printsiip mulle inimeste eraelu puudutavate lugude puhul ka ei meeldiks, ei saa seda ajakirjanduses yldise reeglina rakendada. Miks? Sest järele jääks ainult hambutud lood ilusast elust lillelises õnneriigis.

Ajakirjanduse yks paremaid osi on uuriv ajakirjandus. Iga uuriv lugu häirib kedagi. Kui igayks teab, et tal on võimalus tekitada täielik infosulg lihtsalt kommentaaridest keeldumisega, loobuvad sellest väga vähesed. Ei yhtki lugu korruptsioonist, kuritegevusest või purjus peaga autojuhtimisest. Sest yks osapool "ei taha lehega suhelda".

Iseasi, et ajakirjanik peab tegema vahet, kas jutt on kellegi eraelust või tõelisest avaliku huvi sfäärist. Oma eraelu teemal ei pea ykski inimene tingimata oskama ajakirjanikuga suhelda, kaaludes iga fraasi ja arvestades võimalikke väljajätteid ning konteksti. Minu arvates ka mitte avaliku eluala valinu - on absurdne eeldada, et parlamendiliige, kirjanik või muusik peaks olema kõigile eeskujuks ka oma suguelu ja koduloomakasvatuse poolest. Soov näha ideaalset maailma, kus president on rahva isa ja iga kirikuõpetaja moraali verstapost, ajendab inimesi ignoreerima selle kujutlusega sobimatut. Ja tulemuseks ongi tyypilise skandinaavia autobiograafia kirjeldus väikelinnast, kus korralikud pereisad lähevad õhtul koju, tervitavad naabreid, annavad naisele põsemusi, söövad õhtust ja hakkavad siis keldris lapsi vägistama. Sest kõik on nii kenad inimesed, et häirivaid detaile pole olemas.

Jah, minu seisukoht on radikaalne ning seda keegi naljalt ei jaga. Aga vähemasti eeldatakse juba praegu, et ajakirjanik peab käituma ettevaatlikumalt ja empaatilisemalt inimestega, kellel puudub meediakogemus. Kes seda teeb ja kes mitte, on omaette teema. Ajakirjanduseetika.