Tulge kõik sööma ja saagu teid palju!

Järjekordne kantseliitlik pressikas ytles, iga lause miskipärast eraldi lõigus:

Rohelised kutsuvad lähiajal kokku riigikogus esindamata erakondade ümarlaua sooviga selgitada väikeste poliitiliste vabaühenduste probleeme ja soove riigipoolsele rahastamisele. Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) juhatus leidis eile, et poliitilistele vabaühendustele tuleb anda võimalus end teostada võimalikult võrdsetel alustel. On oluline, et kui poliitiliste ideede kogumiga on liitnud erakonnajagu inimesi, on see toetamist vääriv tegevus. Ka erakonnad ning nende tegevus on osa kodanikuühiskonnast ja seetõttu ei vääri toetamist pelgalt riigikokku jõudnud. Peetakse loomulikuks, et toetust saavad nii väikestes spordiklubides harjutajad kui suurvõistlustel osalejad. Sama peaks kehtima ka kodanike poliitilise aktiivsuse toetamise kohta.

EER juhatus asus seisukohale, et madal valimisaktiivsus võib osaliselt olla seotud asjaoluga, et poliitilist tegevust peetakse ühiskonnas elitaarseks ning arvatakse, et selle harrastamine eeldab juba olemasoleva poliitilise ning majandusliku võimuga läbi saamist. Roheliste hinnangul vajab meie ühiskond demokraatia vaesumise vältimiseks poliitilise aktiivsuse toetamist. Rikkalikum poliitiline maastik ja uute ideede rohkus üldiselt oleks ühiskonnale selgeks kasuks.

"Eestis on kogukondadel oluline ajalooline ning kultuuriline mõju. Ka väikesed erakonnad on omamoodi kogukonnad ja poliitilise esindatuse ulatust ning kvaliteeti ei saa mõõta vaid riigikogu võrgusilmade läbimõõduga: kes sees ja kes väljas," ütles EER eestkõneleja kogukonna küsimustes Mikk Sarv. Nii isiklikus kui ühiskondlikus plaanis algab sisuline suhtlus ärakuulamisest ja kaasaegse meediaäri maailmas tähendab ärakuulamine paratamatult rahakulutust. "Ka riigikogust väljajäänutele ja sinna alles pürgijaile peaks riik looma märkimisväärselt paremad majanduslikumad tingimused. Toimivad ju kõik erakonnad eelkõige siinse ühiskonna huvides," lausus Sarv, lisades, et vaimult suureks saame vaid siis, kui igakülgselt toetame omaalgatust ning mõtterikkust.

Aga vaat' seda juttu mina ei osta.

Enamik Eesti erakondi on tõepoolest pigem kogukonnad kui poliitilised organisatsioonid. Neil puudub tegelik ideoloogia, on vaid ryhm inimesi, kes on mitmesugustel segastel põhjustel kokku sattunud. Kas te tahate ytelda, et Keskerakonnal või Reformierakonnal on mingid pysivad poliitilised vaated? Muhvigi. On vaid paar pysima jäänud, tekstist teksti korduvat retoorilist fraasi, mille järgmine kampaaniameister ymber võib teha ning mis ei kohusta millekski, kui kasulikum on talitada loosungile vastupidiselt. Jah, on mõned erandid. KaDetid on silmapaistvalt kristlikud. Aga aeg-ajalt on seda ka Res Publica äramyydamatud ja mõned Isamaa teise suurusjärgu tähed. On's neil mingit olemuslikku vahet? Iseseisvusparteis vahetub kõik, jääb ainult Euroopa-suunaline räusk. Kuid need on anglosaksi poosid, mitte ideoloogia. Rohelistel on ylejäänutega võrreldes mingi koherentsus, ehkki nendegi seas liigub ypris erinevaid arusaamu rohelusest, ning ehkki roheliste programm on märksa parem kui erakonna alguspäevadel, sarnaneb see tänini lapitekile. Yldiselt on Eesti poliitika siiski yks amorfne oportunistlik mass. Kas Põllumeeste Kogu esindab kuidagi eriliselt põllumehi - vana ja kogenud talumehe Mart Nikluse juhtimisel? või Rahvaliit rahvast?

On suurte parteidega kuidas on, neil on siiski juba harjumusest mingi toimiv asjakorraldus. Enamikku pisiparteisid yhendavad seevastu võimetus isegi oma liikmete yle arvet pidada ning pyyded sellest impotentsusest kasu lõigata. Kartusest langeda allapoole erakondadelt nõutud 1000 liikme piiri ei uuendata enda andmeid äriregistris või saadetakse sinna yha uuesti sama vana andmebaas. Liikmeid ei häirita kontaktandmete kysimisega, sest muidu võib neile ehk meenuda, et nad on parteis. Äkki astuvad välja? Ega Põllumeeste Kogu saakski kellestki kokku-lahku käia muidu kui organisatsioonina, yksikliikmeilt avaldusi nõudes selguks, kui väheseid ninamehed tegelikult esindavad. Eesti Demokraatlikul Parteil on registris täpselt 1000 liiget. Kõlab usutavalt? Ei ole nõuete j.o.k.k.-laadis täitmiseks täis punnitatud? No loodame siis, et ykski ära ei sure.

Ja te tahate sellistele raha jagama hakata? Tegelikult pole kuigi keeruline korjata kokku tuhat inimest eesmärgi nimel saada aastas näiteks 300 000 krooni. Lootes vabatahtlikule raamatupidajale ja asjaajajale, võime jagada lihtsalt 300 krooni nina peale. Pole just palju, aga abiks ikka. Kui palju meil siis erakondi tekib?

Mõtterikkust tekitavad filosoofid, mitte poliitikud.