ETV väärtused hiilivad meisse öösiti

Ilmar Raag hädaldab Postimehes:

Postimehe 4. oktoobri juhtkiri rahvusringhäälingu probleemidest juhib avalikkuse tähelepanu ohtlikult valedele teemadele. Ma vaid loodan, et seda on tehtud juhuslikust ignorantsusest ja mitte pahatahtlikkusest. Nimelt on selles artiklis lause: "Väike vaatajate arv viitab vajakajäämistele rahvustelevisioonis."

See väide tugineb eeldusele, et rahvusringhäälingu töö peamiseks kriteeriumiks on vaatajate arv. Mina arvan, et nii see ei ole. Veel enam, Postimehe väide välistab võimaluse, et väike vaatajate arv võib olla teadliku valiku tulemus.

Jutu sisu ma kommenteerida ei viitsi, sest telekat mul pole ja yldse olen ma tyytult laisk inimene. Kyll aga tänitan Rao loogikavea kallal.

Vajakajäämistele võib nimelt viidata mitte yksnes peamine, vaid ka kõrvaline kriteerium. Näiteks: kui ETV kanalilt kostab yhel kaunis päeval yksnes heli, pildi asemel on aga hall udukogu või sile must ekraan, ei pruugi midagi lahti olla. Pildi olemasolu pole nimelt sugugi ETV töö peamine kriteerium. Saated on ikka sama head, ainult keegi ei näe neid.

Tegelikult on siin sihilikult kahandatud publikuga teatud analoog. Yhel juhul on inimesed telerite ees, aga ei näe seda. Teisel juhul võiks saadet näha, aga teleri ees pole kedagi. Kõik on läinud kööki võileibu tegema, kuni ETV programm lõpeb. Mõlemal juhul toimub telestuudiotes vilgas tegevus... iseendale. Kui tähtis on asju omavahel arutada, telerahvale filme näidata, palka maksta ning ennast hästi tunda, pole tõepoolest oluline, kas keegi telekanalit vaatab ka.

Ainus aga on rahaline. Jah, ma tean, et see on labane teema. Ent mõelge vaid: kui lõpetada ETV saadete mõttetult kulukas levitamine, kui palju rohkem saateid siis teha saaks! Muidugi, kogu selle raha saab ka palgaks maksta. Kokkuhoid nii või teisiti.

Ehk nagu lausus Raag helisevas kantseliidis: "Vaatajate arv ehk eksklusiivne kvantitatiivne kriteerium ei ole määrava tähtsusega avaliku ringhäälingu töö hindamisel."



P.S. Lugesin ta jutu siiski lõpuni. Sain teada kaht asja.

1. "Kui me tahame kasvatada eestikeelse inforuumi kodanikke, tuleb tegeleda juba spetsiaalselt lastega, hoolimata sellest, et laste sihtgrupp ei ole nii suur kui täiskasvanute sihtgrupp."

ETVs on massiliselt lastesaateid. Tähtsuse rõhutamise järgi otsustades yle 50% programmist.

2. "Rahvusringhäälingu tegevuse funktsiooniks kogu ühiskonna jaoks on parema vaimse elukeskkonna kujundamisele kaasaaitamine. See tähendab selliste väärtuste levitamist, mis peaksid kaasa aitama kohaliku identiteedi tugevnemisele ja sotsiaalsele sidususele. Seega tegemist on mõjuga avalikule teadvusele."

Niisiis levitab meie rahvusringhääling väärtusi muul moel, mitte saadete vaatamise kaudu. Siin on kaks võimalust.

Esiteks: väärtused imbuvad meisse hetkel, mil ETV saated elektromagnetlainete kujul meie aju läbivad, muutes meid paremaks, õilsamaks, patriootlikumaks ja integreerunumaks.

Teiseks: väärtusi vahendatakse inimesteni yldse mitte saadete, vaid hoopis trykimeedia ning teiste raadio- ja telekanalite kaudu, kus arutletakse ETV saadete yle, mida keegi kyll näinud pole. Laiapõhjaline kajastus, meeletu kontaktide arv, tähelepanu iseeneslik koondumine soovitud teemadele ja seda kõik pealegi konkurentide raha eest! Tuleb anda au meie meediastrateegide geniaalsusele: mina poleks millegi nii kavala peale tulnud. Kas teie oleksite?

Tõsi, soovitus saadete edastamine lõpetada jääb sel juhul kehtima.