Tähelaevalt potid ei lahku

Kirjanike musta laega saal. Kirjandusõhtu. Pealkirja oli kyll pandud "rotid", aga kehva käega joonistaja tõttu seisis seinal siiski "potid". No mis teha.

Jyrgen Rooste, Asko Kynnap, Marko Martinson, Andreas Nestor, Joni (?) Ryysalo.

Arusaamatus on moodsasse kultuuri algusest peale sisse kirjutatud.


***

Iga kord, kui ma kultuuriga kokku puutun, saan ma kinnitust, et mul pole sellega midagi tegemist. Olen liiga vana, et olla kultuurne. Las sellega tegelevad need, kellele see lõbu pakub. Ehkki kultuuritegu paistab olevat ysna ränk töö.


***

Miks Jyrgen-poiss niimoodi käega vehib ja kompulsiivselt koogutab nagu Joon toredas filmis "Henry and Joon"? See komme kaasneb kuuldavasti mõningate häiretega. On tal ehk miski mure?


***

Kaks tegelast, kes ei olnud Kynnapid, Roosted ega soomlased, imiteerisid InBoili sokipesuvett ja mõnd neist rahvalaulikutest, kes vanasti Rein Marani filmides esinesid.


***

"Paanisuised pankurid ja vähemad rabasaartele taandatud jumalad..."

Kynnap oli hea. Aga ta on algusest peale hea olnud, ses mõttes ta ei yllatanud. Mulle meeldib Asko Kynnap juba ammu, sest ajast, kui ta veel väike oli (nii 175 cm ringis) ja laua alt läbi jooksis. (See meeldimine on pärilik. Mulle meeldib ta isa ka.)

Ta oli oma vihase ja valulise isamaaluulega ainsana tõeliselt huvitav.

"Ostke! Ostke! Ostke! See ongi minu ihu.
Jooge januga põhjani, puhudes pealt vahu."

"...seilab halli ja karvase lipu all läände..."


***

Veel Roostet. Veel soodaveega lahjendatud Jää-äärt. Ei, see pole otseselt paha, aga see kõik on igav. See oli vana ja kulunud juba väga, väga ammu.

Soomlase esimese osa kuulamiseks olin liiga väsinud, kõrvus liikus vaid kõnemeloodia yles-alla. Huvitaval kombel nakkas see ka tõlkele. Teisele osale luges Rooste tõlget peale ja loopis lehti maha. Soomlase lyhikokkuvõte:

Meie isa, kes sa oled taevas! Kõike, mida sa annad, võib kasutada ja kasutataksegi sinu vastu. Sul on õigus vaikida. Kasuta seda, nagu sa siianigi oled teinud. Teame ju, sa oled arukas.


***

Väga kole inglis. Keegi peaks noortele õpetama, et võõrkeelsus ei muuda undamist "hevennn änd hellll" kaunimaks.


***

"...öösel särab see linn
härjapõlvlaste New Yorgina..."

"põlvelõhkujad".

Taas Kynnap.

Tallinn on väikekodanlaste linn. Õhtuti pannevad selle elanikud aknaluugid kinni ja jätavad ta tyhjadele myytidele, kes käivad ringi ja uluvad inimesi taga. Aga inimesed ei tule.


***

Yrituse lõpuks jäi maha laud poolikute klaaside ja põlevate lampidega ning hunnik paberipahna põrandale.

Järeldused? Kui soomlased ja lätlased on ammu lahkunud, põleb Soome lahe lõunakaldal tuli ikka edasi, sest lahkujad pole seda kusututanud. Ja tuul keerutab eesti kirjandust tyhjadel tänavatel samamoodi kui tänagi.