Londoni linna gildid

Tallinna kohukerakondlik asjapulk Toomas Vitsut mainis eilses arvamusloos Londoni lordmeeri A. J. Stuttardit. Toimetamise käigus tundsin huvi, mis on selle A.J.-i eesnimed. Tõepoolest, tal on need täiesti olemas: John Boothman Stuttard. WTF? Kust kurat võttis Vitsut mingi A. J. Stuttardi?

Kui Vitsut pole piisavalt taibukas, et saada aru oma võõrustaja nimest, vaevalt jätkub tal siis ka fantaasiat, et midagi seesugust välja mõelda. Hakkasin asja uurima.

Nagu selgus, kuulub J.B.S. vähemasti kolme Londoni gildi. (Klaasimeistrite, raamatupidajate ning torumeeste omasse - ju on tal laia profiiliga haridus.) Ilmselt on ta siis neist ka vähemalt yhe oldermann (eesti keeli siis vanamees), sest aeg-ajalt seisab ka internetis tema nime ees tiitel Alderman. Vitsut, kes inglise keelest ega ajaloost mõhkagi ei taipa, pidas seda aga yheks Stuttardi eesnimedest ning lyhendas usinalt ära. [Või läheb see lollus mõne keskerakonna nolgi kraesse tema kontoris, vahet pole. Ise ta oma nime alla kirjutas. Vastutagu.]

Londoni gildid on aga juba omaette yhed huvitavad elukad. Nende levinud nimetus on Livery Company, mis pärineb gildi kuuluvate kaupmeeste ja meistrite õigusest anda oma töötajatele ja teenritele vorm ehk livree. Gildide ja lordmeeri suhted on pikem jutt; ytleme lyhidalt, et lordmeerid kipuvad tulema gildioldermannide seast. Vähemalt alates 1435. aastast pole muud lordmeeriks saanud ja pole märke, et see kord lähiaastail muutuks.

Gilde on Londonis Wikipedia andmeil 107. Enamasti on nende nimi kujul Worshipful Company of... see-ja-teine. Nende järjestus on kahtlemata veel tähtsam ja silmapaistvam aukysimus kui Tartu yliõpilaskorporatsioonide järjestus volbrirongkäigus. Usutavasti seatakse nad lihavõtterongkäikudel veel hoolikamaltki ritta. Vähemalt ei tohiks sellega tulla samalaadset jagelemist kui Tartus, kuna nimekiri on selge, konkreetne, nummerdatud ja ka wikipedias yleval. Ja ikkagi: 1515. aastal pani oldermannide kohus toonase 48 kompanii järjestuse paika, ent ühel aastal rajatud Worshipful Company of Merchant Taylors ja Worshipful Company of Skinners ei saa oma kohti siiamaani jagatud. Nii ongi nahakaupmehed paarisaastatel kuuendal kohal ja rätsepad seitsmendal, paaritutel aastatel aga vastupidi. Ei ole eestlased sugugi ainsad jagelejad.

Londoni gildide seas on väga mitmesuguseid. On neid, kelle amet on juba ammu otsa saanud ja kes tegutsevad edasi heategevate asutustena. Nende sekka kuulub näiteks vana ja auväärne vibumeistrite gild, Worshipful Company of Bowyers, kelle deviis on Crécy, Poitiers, Agincourt - VÄGA muljetavaldav. Selgituseks ajaloovõhikuile: need on kohad Prantsusmaal, kus peeti Saja-aastase sõja yhed tähtsaimad lahingud Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Kõigis neis oli inglise vibumeistrite toodangul otsustav roll. Ligilähedaselt mõjuks, kui Kalašnikovi automaate valmistav firma võtaks reklaamloosungiks yheainsa nime: Stalingrad. Ehkki, jah, sõjaajaloolased võivad siin rääkida mudelitest ja muust, nii et sarnasus on ysna õrn.

Vibumeistritele nimekirjas järgneva noolemeistrite gildi Worshipful Company of Fletchers saatus pole paraku palju uhkem. Kui vibud läinud, mis siis neist nooltestki.

On neidki, kes on syndinud uuemal ajal. Pärast 1790. aastat, mil asutati lehvikumeistrite gild Worshipful Company of Fanmakers, oli Londoni gildinduses kahesaja-aastane paus. Alles 1926. aastal kanti paberitesse uus gild, Honourable Company of Master Mariners - meistermerimehed siis? Ei oskagi paremini tõlkida. Kui vanemate gildide hooned said järjestikku hukka 1666. aasta Suures Tulekahjus ja Teises ilmasõjas, siis merimeeste peakorter asub hoopiski (ja ysna loomulikult) laeval. HQS Wellington seisab kenasti Thamesi jõel ankrus.

On hõbe- ja kuldtraadi valmistajad, on kutsarid, on põllumehed, õhulendurid ja -navigaatorid, apteekrid, laevaehitajad, korvipunujad, teesillutajad, prillmaakrid, uurmaakrid, aednikud, kohtukirjutajad, muusikud, krohvijad, mängukaarditegijad... tundub, et kõik ametid, mida yhes suurlinnas vaja võiks minna.

Nyydseks on syndinud juba moodsamaidki asutusi, näiteks tulekaupmeeste gild Worshipful Company of Lightmongers. Elektrivalgustitega kauplejaid koondav gild annab välja valgustitööstuse auhindu ja stippe ning selle deviis on Dominus Illuminatio Mea Et Salus Mea - Issand on mu valgus ja pääsetee. Kõlab täitsa ilusasti.

Või siis keskkonnapuhastajate gild Worshipful Company of Environmental Cleaners, infotehnoloogide gild Worshipful Company of Information Technologists (ilusa numbriga 100 ja lakoonilise motoga Cito - Kähku) või kõige viimane, 1995. aastal asutatud Worshipful Company of Tax Advisers ehk maksunõustajate gild, motoga Veritas, Caritas, Comitas - Tõde, heldus, kombekus. Silma torkab ka yks uuemaid, Company of Security Professionals ehk väärtpaberiprofessionaalide gild. See on kyll "livreeta linnagild" ehk City Company without Livery, nende kohta pole Wikipedias veel artiklitki. Kedagi neist ilmselt tööst vabanemine ei ähvarda.

Ameti kaotanud gildidest yks huvitavamaid kuulub kõige tähtsamate gildide Suure Tosina - The Great Twelve - sekka. Vaatasin nimelt nimekirja ja ei saanud tähtsuse järjekorras kaheksanda gildi nimest lihtsalt aru. No mis parata, minu koolipõlves ei peetud vajalikuks selgitada sõna haberdasher. Uurisin asja natuke ja sõnaraamatuid lappamata pakuksin selle ligikaudseks vasteks pudukaupmees. Täpsemalt siis rõivapudukaupmees: poodnik, kes myytas eelkõige rõivategemiseks olulisi pudinaid nagu nööbid, niidid ja lindid, sekka valmis aksessuaare nagu mytsid ja kindad, algselt aga kõikvõimalikku muudki pudi-padi: mõõku, sarvi, hiirelõkse, krutsifikse... mida iganes. Etymoloogiliselt seostataksegi seda anglonormanni sõnaga hapertas ehk pudukaubad, ehkki minu kõrvale tundub haberdasher sama onomatopoeetiline kui meie pudi-padi. Mine seda praegu enam tea.

Ameti kaotas 1448. aastal kuningliku harta ehk skandinaavia nimega skraa saanud Worshipful Company of Haberdashers kyll mitte seepärast, et töö otsa sai, vaid kuna Londoni elanike arvuga koos kasvas ka pudukaupmeeste hulk ning lõpuks ei suudetud pudukaubandust enam ohjes hoida. Nii need haberdaššerid hariduse peale yle kolisidki. Praeguseks korraldab see väärikas ja lõbus kamp elu kaheksas koolis.

Pudukoolis siis, nii-ytelda.