Väljapääs nõiaringist

Punane Hanrahan kurdab neokolonialismi yle ning soovitab eurooplastel selle raviks kenasti korralikult välja surra. Lahkuja kustutab tule. Ma ei usu, et ta ise ei märkaks, kuidas eurotsentrismist suure padinaga teise äärmusse, miseurooplusse põrutab. Eneserooskamine pole paraku sugugi adekvaatsem ilma tajumise viis kui suurushullus.

Mina ei usu ka, et absoluutselt kõik teised kultuurid oleksid puhtamad, õilsamad ja paremad kui eurooplased. Anna yhele inimesele võim teise yle ning jama ei lase ennast oodata. Ega Kalifaat ka ainult heast sydamest kõikjale kultuuri toonud. Paapuad leiutasid nõiajahi eurooplastest sõltumatult ning maiad laastasid ökosysteemi ammu enne kuninganna Victoriat. Mesopotaamias suudeti kanalisysteemiga kogu maa yle soolata ning maailma ajaloo esimene teadaolev sõda, mida kirjeldab sumeri Gilgameši-tsykli yks lugu, oli veesõda.

Ei ole väikeriigidki õilsamad kui suured. Neil pole olnud lihtsalt võimalust impeeriumiks kasvada. Meilgi näevad paljud tänini märgi unenägusid sellest, kuidas Vabadussõjas okupeerisid Eesti väeosad Riia ning peaaegu oleks võidud ära võtta Piiter. "Eesti piir käib vastu Hiina myyri" - jah, aga milleks?

Inimesed on ikka samad. Ori tahab saada kupjaks või äärmisel juhul mõisahärraks. Siis sööb ta sularasva ja peksab seniseid kaaslasi - või laseb teistel peksta. See nõiaring on meie endi peades. Kuidas sellest aga pääseda?

Ennekõike on vaja head tahet. Lugesin just täna yhe Suure Juhi õpetlikku noomituskirja, kus selgitati, et kuni konsensuslikku otsustusmehhnismi pole, peabki asju ajama 10:9 hääletuste kaudu, mille lõpus korraldataval banketil vähemusse jäänud ära syyakse. Väga nõme jutt. Mul on praktiline kogemus, kuidas juhtida ysnagi vaidlushimulist lehetoimetust nii, et yhtki otsust ei suruta läbi yhehäälelise enamusega manipuleerides. Konsensus on täiesti saavutatav, kui asjaosalised seda tahavad.

Nii on iga nõiaringiga. Tuleb mitte syydistada teisi või ennast, vaid ringist välja astuda.