Friday, November 30, 2007

Märkmeid uudisteagentuuri tööst

Vahel on ikka rõõm leida, et sul on lugejaid. Näiteks leidsin kellegi, kes linkis Haige Mõistuse Syndikaati Mallorcalt. Linki praegu otsida ei viitsi, aga kogemus oli meeldiv. Ja keegi tegi referaadi linkidest Ämari lennuvälja teemal, mille lõppu pani HMSi lingi "värskenduseks". Või oli see "vahelduseks" või midagi seesugust.

HMS syndis nagu paljud muudki jaburad projektid: hilisöisel tunnil, kui maailma igapäine totrus muutus kõikevaldavaks ja imbus läbi reaalsuse igast praost; kui kokkujooksmata juhtmeid enam polnud ning viimne kui uudis või kirjatykk silme ees veidraid vorme võttes iseenese vastandiks moondus. Sisuliselt koosneb ta lehetegemise jääkidest, mida igal huumorimeelega leheneegril paratamatult tekib. Iseenesest on materjali iga jumala päev rohkem kui rubla eest, napib ainult aega. Keeruline on jagada end kahe lehe, uudisteagentuuri ja blogi vahel. Nii et ehkki alguses lootsime teha vähemalt neli-viis lugu päevas, on praktiline tulemus... noh, ytleme, sporaadiline.
Vahel siiski õnnestub.

Täna juhatati mind eriti lõbusa tagasiside juurde. Nimelt päris HMS oma nime vahvalt paremkonservatiivselt asutuselt pealkirjaga Terve Mõistuse Syndikaat. Millaski avastasid sealsed konspiratsiooniteoreetikud HMSi ja ajasid sel teemal isekeskis pisut vahtu.

kes selle nalja taga on: http://syndikaat.blogspot.com/

Selle pilablogi taga on X ja Y, kaks omast arust vaimukat tüüpi, kes vihkavad fanaatiliselt Terve Mõistuse Sündikaati. Nende oma blogid on http://kontorikoonlane.blogspot.com/ ja http://hajameelne.blogspot.com/

ma pakun et need isikud on ka nende varajaste tatipritsimiste taga delfis ja erli foorumis ja si s aset leidnud provokatsiooonide taga!kus sa nende nimed teada said?

http://www.ekspress.ee/viewdoc/DF6BEF316168711FC2256EF900317E44 aga kes need teised on? http://www.dragon.ee/irve/blog/index.html mingi äripäeva ajakirjanik http://apmaraton.blogspot.com/ mida see bande endast kujutab?mingeid netisõltlastest friike vä?
Ja nii edasi, aga õnneks mitte väga pikalt. Tegelikult poleks seda kõike yldse mõtet tsiteerida, kui kogu sealne õhkkond nii reipalt totter poleks.

Minu meelest TMS kyll vihkamist ei vääri. Tõsi, ma ei seedi fanaatikuid, tõsimeelsust ja veel vähem inimesi, kes teavad, kuidas kõik teised elama peavad. Neist ei tule muud kui häda ning nad levitavad ajukärbumist. Aga eks neid ole nii pahem- kui ka parempoolsete seas. Eestis on lihtsalt parempoolseid rohkem, seega on ka parempoolseid lolle rohkem. Mu enda vaated jäävad kuhugi mõlema poole äärmustesse, tykati ka keskele ning ei suhestu yhemõõtmelise skaalaga kuigi hästi, seega ei maksa nende kohta mingeid hypoteese aretada.

Delfis olen viimase aasta jooksul vast ehk kolm korda käinud, ERLi foorumis vist yldse mitte. SI hakkas kunagi mu postkasti risustama, suunasin nende teated otse spämmikausta ning rohkem pole mul nendega pistmist olnud. (SI on yldse selline vahva "infokeskus", mille teateid keegi naljalt ei loe ja vist ykski päevaleht ei tryki.) Ent kui kellegi minapildis on keskne usk, et ma neid kõikjal jälitan, taga kiusan ning kosmiliste kiirtega mõtteid loen, lasku aga käia, palju syda igatseb. Peaasi, et hingel kergem saab.

Tegelikult raskendab HMSi tööd kõige enam tõsiasi, et maailm on libauudistetagi jabur. Kui Tallinna linnavalitsus saadab välja pressiteate selle kohta, et hakkas sadama lund, kuidas kurat peaks hobi korras ja ilma palgata tegutsejad suutma nendega konkureerida?

Wednesday, November 28, 2007

Heinrich Heine nina

Vastu tulles lugejate soovidele: tadaa!


Nojah, pisut ylevalgustatud. Aga ikkagi.
Ega see maitset riku.

Mis ma ökomessilt sain?

Mult kysiti just. Mõtlesin, et panen siia ka. Ehk teab keegi teine kord, mida yhelt ökomessilt loota või karta on.

Igast mahekohukreemi sordist yks. Kaks tahvlit mesimummišokolaadi. Topsike haljast mett. Triibu reklaamid. Kaks kalendrit, jõulukingiks (yks leidis juba omaniku). Mõni visiitkaart. Lapse tehtud postkaart. 102 pilti ja yks - ei, kaks blogipostitust.

Ja seda kõike umbes tunniga. Mina olen täitsa rahul.

Monday, November 26, 2007

Juhhuu! Ta on valmis! Ta on juba siin!

Olgu kõige muuga, mis on, aga oHpuu synnipäeva meenutamise tarbeks poest Egri Bikavéri otsides tehtud avastus tegi mu sydamele suuresti rõõmu.

Viru keskuse all on myygil Beaujolais Nouveau. Olen sellest ka varem kirjutanud, samuti on seda teinud Kalev Keskyla ja veel mõnedki teised. Lyhidalt on tegu veiniga, mille suurim väärtus on selles, et ta on tänavu esimene ning ilmub lettidele novembri kolmandal neljapäeval.

Aga mulle meeldib ta ka niisama. Lihtne, kerge jook, mida pole eriliselt hoida mõtet. Kõige paremini sobib ta sõprade seltsis kohe ja kiirelt avamiseks ning selle tähistamiseks, et tänavune märjuke on taas vaatidest me keeltele ja kõridesse jõudnud. No ja see väärib ju ometi tähistamist!

Yhes mu lapsepõlve lemmikluuletuses kirjutas Heinrich Heine sellest, kuidas päikegi taevas pole muud kui vaid suur paistes joodikunina "...ja ümber selle punase nina keerleb kõik purjus maailm!"

Kui koju jõuan, panen pildi ka.

Töö- ja messimuljed

Maailm on asju sedavõrd täis, et pole aega blogida. Pealegi oli
Tartus kiire, maal võrk katki ja elektrirongis nii hädine, et ainult Opera pääseb läbi. Blogi siis niimoodi.


***

Sain endale lõpuks siiski asendaja, jeee. Kahe ja poole kohaga töötamise asemel poolteist kohta, see on lust ja lillepidu.

Maailm on pealegi väike, minu vana koha võttis yle Pusa. Tõsi, ta pole enam vist Pusa, nii et kyllap ma nyyd tappa saan. Mis tost, selle ilmaga on kõik luud ja kondid niikuinii haiged.

Ytlesin kyll inimestele, et minul pole lauaarvutit vaja, selle võib Pusale anda, aga või mind keegi kuulab. Nyyd ongi mul kaks arvutit ja vähemasti tänahommikuse seisuga tal mitte yhtegi. Näis, äkki leitakse siiski midagi, kui ta pärastlõunal tööle jõuab. Mul pole jälle ligipääsu võrguketastele. IT-osakonnas oli, kui yhendust testisime, rohkem pole ma neid oma lapakas näinud. Kummaline.

Ja yldse - veider tunne on olla ajakirjanik. Ausõna, mul polnud seda kavas. Tegelikult mõtlesin veel paari kuu eest, et kyllap panen ka viisteist aastat hiljem sama laua taga komasid paika.
Äkiline iseloom, mis teha.


***

Esimene lugejakiri tuli ka, õnneks ysna leebes toonis. Kiri saabus juba reedel, aga siis ei olnud aega vastust lõpetada - enam-vähem päeva lõpuni nikerdasin juhtkirja ning lõpuks tuli ikka pyhapäeval uus kirjutada. Katsun täna ikkagi vastata ja vastuse ka siia yles panna.

Kirjuta millest tahes, lõpuks huvitab inimesi ikka ainult see pisike nupsakas, mille ruumitäiteks tyhja tekstiprakku surusid.


***

Tegelikult oleksin võinud nädala kommentaaris hoopis ökomessist kirjutada, ehkki mu enda muljed pärinevad laupäevaselt läbijooksmiselt.

Oli huvitav. Võinuks mitu tundi ringi käia, diktofon näpus, Kortslehti jagada ja intervjuid teha. Praegu korjasin vaid mõned visiitkaardid, paar jõulukinki, Triibu trykikoja reklaamid ning hulga mahedaid kohupiimakreeme. Kamaga jogurt oli yllatavalt mõnus ja Kõlliste kommimeistreid esindav onu oli parim rohevärgi reklaamimees, keda ma elus näinud olen. Innukas, veenev, muhe ja ilmekas. Leheneegri rõõm.

Kõlliste kommionu.

Ei, järgmisel korral teeme oma Kortslehe putka ja paneme kodulehele podcast'i. Selles seltskonnas suudab meie kamp rokkida kyll.

Friday, November 23, 2007

Pahad asjad, tagumik ja rõõm tehtud tööst

Täna oli ysna rahulik päev, aga õhtupoole keeras korraks vindi peale. Eile oli seevastu algusest lõpuni kyllaltki vilets päev.

See panigi mõtlema: aga miks see siis paha on, et on halvad päevad? Ehk ongi parem, kui igasugused vastikud pisiasjad yhele päevale koonduvad, mitte ei myrgita muidu täiesti mõistlikke päevi?

Õhtul polnud siiski viga. Töine, lõbus, aga ka ysna asjalik. Uued inimesed sulasid seltskonda.

Hea on tunda, et mõtetel on laiem kandepind kui ainult oma kamp.


***

Päeva ohtrate jaburate seikade seas yks jaburamaid: panin 20 000 inimest oma tagumikust lugema. Tehke järele!
Hea, et pilti ei pandud.

Ehkki kuskil umbes lk 4 kandis on pilt Nordea reklaamist, mille ees seisab pyksata tytarlaps. Mis on tema katmata kannikatel Nordea intressidega pistmist? Kas see on kõik, mis Nordea oma kliendile jätab?

Seda vaadates tuli mõte, et ma võinuks siis kah tõesti pildi panna. Kui sinna alla kirjutada ausalt "Guinness", puutuks vähemalt asjasse.


***

Kortslehe ökomessi erinumber on väljas ja esimene päev jagatudki. Kaks päeva seisab siis ees. Kes tahab, saab laupäevani Tartu messikeskusest, messilt "Elukvaliteet 2007", roheliste putkast. Ei maksa midagi.

Päris ilus tuli, oleme ise ka uhked.

Monday, November 19, 2007

Kõnepeetus

Nädala kantseleiroti tiitli pälvib inime, kelle ametinimetuski on kantseliidi musternäide:

"Seetõttu ei ole mahtude vähenemine kogukulubaasi muutumise asjaoluks,"
ytles raudteeinspektsiooni arendusosakonna juhataja peadirektori ülesannetes, kelle kodanikunime ma siia halastusest ei pane.

"Kuigi kaupa veetakse vähem, tuleb raudteed ikka sama raha eest remontida," tahtis ta ytelda.

Hirmus lugu, kui tahad inimestega rääkida, aga ei suuda.

Sunday, November 18, 2007

Pahad lood

Viru keskuses oli tore koht nimega Air. Žanri poolest lounge ehk lesila. Vaikne, rahulik, mitte eriti suure, kuid siiski meeldiva toidu- ja joogivalikuga. Rohkem istumis- ja vestlemis- kui söögi- või joogikoht.

Airi põhiline võlu seisneski selles, et seal enamasti eriti kedagi ei olnud. Suurem jagu inimesi ei pannud ta olemasolu tähelegi, kuni seda neile spetsiaalselt ei juhatatud. Asus ta otse Viru keskuse kinopoolse sissekäigu kohal, seinte poolest kyllaltki akvaariumis, aga kuna keegi seda ei näinud, ei muutunud klaasseinad häirivaks. Vaikne muusika lubas igal ajal omavahel rääkida - ja selliseid kohti on Tallinnas vastikult vähe. Konfidentsiaalsete või ka lihtsalt tasaste vestluste jaoks pole ses pyrjelite linnas kuigi palju paiku.

Nojah, nyyd on siis yks vähem. Kuuldavasti on Õhu asemele tehtud sushibaar, mis informandi sõnul nägevat välja nagu söökla. Kirjeldaja, kes armastab sushit samavõrd kui minagi, tuli sealt asja lähemalt uurimata tagurpidi välja.

Kahju. Kogu mu sympaatia juures sushi vastu on see ometigi kaotus. Linn on suur, ent inimestele mõeldud ruumi napib.


***

Käisin Tartus vanaema vaatamas. Ta kukkus aprillis koledasti, haiglas pandi reieluu kylge hunnik rauda ning alles juunis sai haiglast välja. Nyyd rääkis kõige muu jutu seas sellest, kuidas talt kysiti, kas ta ise ka oma kukkumisi lugenud on - noh, statistika mõttes. "Ega ma siis statistika pärast ei kukkunud!" Kuus korda, jajah, viimase paari aastakymne peale.

Uksest välja tulles libisesin ise trepil ja lendasin jäätunud betoonile seliti. Tundus kyll, et ei saanud viga, võtsin matsu kyynarnukkidega vastu. Muidu oleks selgroog läinud. Nyyd aga ei saa järske liigutusi teha, ringutada ja voodis kylge keerata on põrgulikult valus - sabakondi põrutasin ära.
Hea, et mul on istuv töö, mitte lamav.


P.S. Kui mul on meeles, panen hiljem siia ka paar illustratsiooni.

Thursday, November 15, 2007

Poliitiline mõttevahetus

Näide poliitilisest kultuurist: kaks kirja tundmatuks jääda sooviva erakonna listist.

Toetan varianti:

A erakonna auliikmeks.
Auliige on väärikas positsioon. Nagu ristiisa. Ideeline juht. Erakond vajab juhatusse praegusel arenguetapil isikuid, kes annavad õhuruumi vabaks ja demokraatlikuks arenguks.

erakonnaliige B

Vastus.

Hea B,

Erakonna juhatuse liikmena vabandan, et pole sul varem lubanud vabalt erakonna õhuruumis liigelda/hingata/tegutseda ja demokraatlikult areneda.

Luban, et tänasest on sul see vabadus olemas. Sarnase loa annan kõigile teistele headele erakonnakaaslastele, kes tunnevad, et seda vajavad.

Päikest.

Lugupidamisega,

erakonnaliige C


Ei mõtle ma neid tsiteerides midagi kurja, lihtsalt lõbus on.

Wednesday, November 14, 2007

Talverõõmud

A says:
aga ma ei sõitnudki täna teelt välja.. veel mitte. tere hommikut
B says:
tubli
B says:
tere Sulle ka
B says:
ja minu takso ei sõitnud, ehkki tuli pool maad, kylg ees
A says:
tore
A says:
et külg ees
B says:
jep
B says:
kohe kena oli linnaliiklust vaadata
B says:
järjekordne esimene lumi

Ja toimetuses räägitakse põhiliselt rehvidest.

Ei, siiski. Bulgaarias aeglustub inflatsioon.

Tuesday, November 13, 2007

Bowie't kassid ostaksid

Tuli teade, et yks ingliserallisõitja pidada börsile minema. On firma põhiline omanik ja vara, laias laastus 1 mld dollari jagu. Pakub myyki endast 10%.

Teate sabas oli märkus, et 1997 tulnud börsile ka David Bowie. Kahjuks ei leidnud ma selle kohta midagi ei Wikipediast ega ka Google Finance'ist.

Jama lugu. Bowie'sse oleks ma kyll investeerinud, pikas perspektiivis. Haldjad elavad kaua, yks puuduv silm on pelk amortisatsioon.


***

Kruuda võiks börsile minna. Ise, ilma firmata.

Kultuurišokk

Sain täna koduse kultuurivapustuse.

Põnn says:
kle ega sa ei tea kui palju võib üks keskmine süntekas maksta
A says:
böööööh
A says:
on Sul ka kysimused
Põnn says:
ma tean
A says:
mis mõttes keskmine? selline plekise häälega, mis kaheksa-aastastele mängimiseks antakse? sama plekise olemisega suurem pann, millega halvamaitselised muusikõpetajad laste kuulmist rikuvad? noortebändi tasemel? tõsiseltvõetav?
A says:
mis Sa ta'ga teha tahad?
Põnn says:
noortebändi tasemel
A says:
ödörmömm
A says:
midagi niisugust? http://www.elektroonika.ee/ee/audio/suntesaator
A says:
hakkad tydrukutebändi tegema?
A says:
yldiselt enamik algajaid laenab, mitte ei osta
Põnn says:
not exactly
A says:
yks on poiss?
Põnn says:
kust sa teadsid
A says:
"not exactly"
A says:
võimalik oli ka transvestiidibänd, aga need on haruldasemad
Põnn says:
ei aitäh
A says:
ja lõikused on noortele liiga kulukad
Põnn says:
tõsi ta on jah
Põnn says:
tegelikult me niisama mõtlesime, et meil ka vaja see etapp läbida. Peaaegu kõik teevad ju keska ajal bändi
A says:
jube lugu
A says:
teha sellepärast, et kõik teevad
A says:
ise nagu ei tahakski
A says:
aga peab
A says:
tuleb yhiskonda sulanduda
A says:
muidu hakatakse peksma ja mõnitama
Põnn says:
ikka tahan
A says:
hmmm
A says:
mis laadis?
Põnn says:
musa we
A says:
ei, peksmine ja mõnitamine
Põnn says:
ahh??
A says:
musa muidugi
A says:
mis Sa siis mõtlesid?
Põnn says:
ah ma ei mõtle enam midagi. Juhe on nii koos
Põnn says:
no me mõtlesime, et nt nightwish jne
A says:
nu i nu
A says:
ambitsioonid...
Põnn says:
aga veits teistmoodi. Point on selles, et keegi pole pilli õppinud.
Põnn says:
No mina olen klaverit. Klassivend kitarri iseseisvalt.
Põnn says:
teele trummide taha, aga ta pole neid varem mänginud. Loodame et tal on rütmitaju. Ta on jauramit mänginud
A says:
kui pilli mängida ei oska, saab ainult yht stiili teha
A says:
selle asja nimi on punk
A says:
yldiselt on selle iseloomustuse peale ka mul juhe koos
Põnn says:
jah, aga see pole päris meie värk
A says:
no muud stiilid eeldavad, et inimene teab, kuidaspidi pilli peos hoida ja kustkohast puhuda
Põnn says:
no seda me teame. Ja meil polegi midagi puhutavat vaja
A says:
synt, trummid ja...?
A says:
aa, kitarr
Põnn says:
basskitarr, trummid, kitarr, sünt
A says:
oot, mida Sina siis oma klaverikogemusega...?
Põnn says:
no ma ei tea kas ma mängin. Põhimõtteliselt ma oskaksin sünti
Põnn says:
aga mind tahetakse laulma panna ja selles pole ma üldse kindel
Põnn says:
nad pole mind laulmas kuulnudki
A says:
issand
A says:
noh, vähemalt on teil sissetulek olemas
A says:
saate teha plaadi - kodus salvestate ja lõikate sada eksi - ja minult raha välja pressida
A says:
et kui ma kõike ära ei osta, hakkate levitama ja siis ma veel kahetsen
Põnn says:
fafaaa
A says:
kui kontsert tuleb, siis igatahes kutsu
A says:
ma hakkan lava ees näppu viskama
Põnn says:
kle kõigepealt vaatame kuidas see asi üldse välja näeb ja kas tuleb üldse midagi
Põnn says:
aga kas sul imelik poleks seal üksi hüpata we
A says:
noh, kyll ma juba teisi hyppajaid leian
A says:
kui tasuta õlut luban


***

Ei, tegelikult olen poolt. Las aga teevad. Lõbutsegu.
Olen kyll mõnes suhtes pisut skeptiline, a mis tost.
Keda see enne seganud on.

Muusika tuleb neil siis selline:

Sunday, November 11, 2007

Arukaotuseni head mõtted

On inimesi, kellele ei meeldi alkohol. On inimesi, kes seda ei joo. Paraku on ka inimesi, kes ei peagi seda jooma, sest juba mõtegi alkoholist halvab nende ajutegevuse täielikult. Iseenesest muidugi kokkuhoid, aga...

Yks seesugune dysgraaf kirjutabki:

Nii viinahoidmine kui ostmine on märgid...sündmused, mida matkitakse. Lapsed matkivad. Vähendagem seda märgatavust lihtsalt moel: alkoholi müük toimugu muust toidu- ja kaubamüügist eraldi. Eraldi uks sisse, eraldi kassakäik välja lisaks veel kohustus pakkida ostetu läbipaistamatusse ning kaubamärgile ja tootele mitteosundavasse pakendisse. Ja selles muust poest eraldatud alas müüdagu kõike, mis alkoholiga seotud...ka alkoholivabu üllesid ja muud sellist kraami, mile nimi viinakraamile viitab.

Salgaks yldse maha? Pakendaks kogu alkoholi õllest piirituseni yhesugustesse läbipaistmatutesse pudelitesse, millele on kirjutatud "Myrkk" ning myyks seda riiklikest salaasutustest, millesse pääsemiseks tuleb kuskil tagahoovis tuletõrjeredelist yles ronida, näidata passi, anda sõrmejälg ning öelda salasõna. Purjus inime sealt pealegi yles ei roniks, probleem lahendatud. Samas myydaks ka kõike alkoholiga seonduvat. Näiteks kuni vanem põlvkond mäletab "Vana Tallinnat", myydaks neis monopolides kõike, mille nimes on sõna "Vana" või "Tallinn": komme, kilusid, bussitalonge... kindluse mõttes ka raamatuid "Vanake Hottabõtš" ning "Vana Kannel". Ja Saaremaale pääsu alla 21 eluaasta võiks yldse lõpetada.

Jah, minu poolest võib ka alkoholireklaami oluliselt kärpida. Ehkki kõrtsidesse jms jätaks ma ta siiski rahulikult alles - pole mõtet hysteeritseda ning hakata alkoholi olemasolu samamoodi eitama nagu Eesti koolides narkootikumide ja suguhaiguste olemasolu eitatakse. (Parem olgu 9. klassis AIDSihaiged rasedad, kui et mingi vastik tegelane lastele kondoomidest räägiks?) Ainult et pole paremat viisi yhtki mõtet põhja lasta kui teda suunurgist verist vahtu pritsides jutlustada.

Kusjuures ma jään arvamuse juurde, et kogu alkoholipoliitikat laia lauaga vehkida ajada on sula lollus. Maanteel ei kihuta purjuspäi teps mitte need, kes poe taga odekolonni joovad. Ja enam kui sajakrooniste veinide myygi keelustamine ei ole noortepoliitika. Lauskeelud mõjutavad alles kujunevate joomaharjumustega inimesi ainult otsustama joogivalikul võimalikult tulusa protsendi ja hinna suhte kasuks. Ning mina naudin oma veiniriiulist võetud õhtust klaasitäit või kaht Eesti alkoholipoliitikast täiesti sõltumatult.

Thursday, November 8, 2007

Beowulf

Aeg-ajalt käänatakse kõik su kahtlused ja ootused pea peale.

Peatselt (23.11) Eestissegi jõudvast "Beowulfi" filmist ei ole ma suuremat oodanud. Ega ma yksikasju eriti ei mäleta, aga selle režissöör Robert Zemeckis pole mulle just alati meeldinud ("Death Becomes Her" oli kena, aga "Back to the Future" triloogia miljardi fänni hulka ma tõesti ei kuulu) ning viimastel aastatel on Hollywoodis olnud kombeks ajaloo- ja myydifilmid ära käkkida.

Nyyd leidsin aga Neil Gaimani blogist sissekande, kus ta räägib selle esilinastusest... stsenaristina. Nojah. Gaiman meeldib mulle kyll, isegi väga. "Sandman" on mu arvutis just praegu pooleli ning kättesattunud raamatud olid ka toredad. (Ehkki "Ameerika jumalad" on minu arvates ikkagi liiga pikk.) Mine tea, ehk on siis filmgi parem kui olen oodanud. Näha tahan seda niikuinii.

Yks huvitavamaid lõike ta blogiloos oli aga see:

Incidentally, I think the educational pack done for Beowulf is simply wrong. Part of the point of the Beowulf movie that Roger and I wrote is the places it diverges from the story of Beowulf, and the ways it explores the relationship between a person and a story about a person. I don't think they should be putting the stuff we made up on material intended for schools -- it seems like a way of justifiably irritating teachers, who have enough to put up with when they try to teach Beowulf without us making their lives harder. It would have been much more interesting to have put up either the original, or one that talked about the differences -- I'd absolutely encourage high schoolers to see our version and talk about what changed and why.

Tõesti, tihtipeale kipub olema nii, et õpetajad saadavad või viivad õpilased raamatu lugemise asemel filmi vaatama. Enamasti on see lihtsalt rumaluse tunnus. Suurem jagu raamatupõhiseid filme ei korda kogu raamatu sisu, enamik mängib sellega või joonistab oma versioone. Ja tihtipeale on need mõeldud inimestele, kes on raamatut juba lugenud.

Ma ei nurise, kui film seatakse raamatu kõrvale, nii et inimene näeb nii nende kahe sarnasust kui ka erinevust. Aga paraku piirdub suur osa kirjandusõpetajaist minu kogemust mööda niikuinii nyrimeelse ymberjutustamisega ning raamatu iva on nende meelest see, mis seal toimub - tähtis on syžee, kõik muu jookseb mööda kylge maha kui vesi õlitatud hane seljast. Miks sellised yldse kirjandust õpetavad, jääb arusaamatuks. Ju nad peavad millestki ära elama ning vilets õpetaja on sama hea amet kui vilets lypsja, stjuardess või sekretär.

Ärge teie nii tehke, eks.


P.S. Nagu mul viimasel ajal kombeks, lingid.

Kassid

Kindlasti oli mul vahepeal sada muud asja meeles, millest kirjutada. Aga praegu kirjutan sellest.

Hakkasin yksvahe Doris Lessingit lugema. Olen teda ammu lugeda tahtnud, pole lihtsalt ette võtnud. Eks ma yhest kyljest ootasin muljete ja arvustuste põhjal kyll, et on hää, aga teisest kyljest oli kogu selle kiituse põhjal ka kerge pelg. Ja ykskord võtsin ometigi kätte ning ostsin Tartu Apollost kaks Lessingit ära. Vist umbes selle alusel, et need kaks olid parasjagu mulle kõige ligemal. Või oli neid letil kõige vähem järel.

Igatahes oli "Hea naabri päevik" hea kyll, tõesti. Mõni asi kõlas mu enda mõtetega kokku ja mõni oli meeldivalt yllatav - hoopis teistmoodi kui mina osanuks mõtelda. Aga nii nagu mul sahmerdamise kõrvalt aega kõigeks napib, nappis ka lugemiseks. Ja kui raamat mul voodi kõrval seisis, laenati ta sealt ära. Ei, mulle teeb ainult rõõmu, kui inimesed häid raamatuid loevad. Eks teinekord loen edasi, mul niigi tegemist palju.

Novembrikuises "Playboys" oli Margaret Atwoodi novell. Ei ole ma Atwoodigi kuigivõrd lugenud, kui yldse. Ja seegi oli kyllalt ootuspäraselt hea. "Playboy" ise vastas seeläbi mu ootustele kirjandusajakirjana pisut paremini kui poliitikaajakirjana; eks selle taga ole kyllap ka veider tõik, et Ameerikas on porno kui niisugune pigem vasakpoolne nähtus ja Eestis pigem parempoolne, vasakpoolne poliitikaajakiri oleks meil aga kardetavasti kaunis edutu ning seepärast ongi Eesti "Playboy" kuidagi harjumatult apoliitiline. (Niivõrd kui tänapäeval saabki "Playboyst" ja pornost yhes lauses rääkida; marukristlust kõrvale jättes on tegemist pigem kunstilise erootikaga.) Kahju kyll, aga mis tost. Atwood korvas ka esimese numbri Sautri või kes neil seal oligi.

Midagi oleks Atwoodis ja Lessingis justkui yhist. Anglosaksi vanaprouad, kyllap see. Ja mõlema keeles on mingi ka tõlkes säiliv inglus. Mõlemad olid vist ysna hästi tõlgitud ka, kummastki midagi väga häirivat kõrva ei jäänud, vast ehk yks või kaks lapsust. Aga midagi olnuks justkui veel.

Lessingi teine raamat, mis avamata mu riiuliserval lamab, on "Kassid". Ja ka Atwoodi novellis mainiti kasse, yks neist oli ylikonnas taustakski joonistatud. Mõlema lugemise puhul kõrvaline seik, sellegipoolest siduv element. Kyllap on asi selles.

Wednesday, November 7, 2007

Meerika netipoed on naljakad

Dear people,

I just can't resist the urge to point out that in contradiction with the subject of the letter, I can see no delivery estimate in the letter. Still, if the delivery cost will not be outrageous, I'm not worried about it. Undoubtedly, the funniest sentence in your letter was "Your confirmation number is .". Not particularly enlightening, is it? Anyway, thank you for the book and have a nice day. :)

Sincerely yours,
...

Tuesday, November 6, 2007

Personalifirmade veider eetika

Esmabases lehes rääkis yks koolituslugu sihtotsingutest. Selle eufemismiga tähistatakse katseid inimesi yles osta. Kui sinu firmas on mingi koht krooniliselt täitmata, palkad näiteks CV Online'i ja nemad kukuvad konkurentide töötajaid moosima. Lihtne ja nõme.

Asjas endas pole midagi huvitavat. Kui see tegevus tõepoolest kellegi õiglustunnet riivaks, oleks sihtotsingud ammugi keelustatud. Järelikult ei tohiks keegi seda häbeneda. Aga millegipärast häbenevad siiski. Ja vaat', mis välja mõtlevad.

"Meie eetilisus on nii kõrge, et me ei tee oma klientide seas sihtotsingut," kuulutas yhe firma esindaja. Teine teatas, et nad kyll igayht oma kuulutajate seast sihtotsingute nimekirjast välja ei arva, ent neilt on võimalik osta selleks pakett.

Vahva. Ega tsitaadis ei väidetagi, et eetilisus oleks kõrge. See on "nii kõrge, et" ulataks parasjagu yle astuma. Väikese varuga. Aga mis pakettidesse puutub, siis selliseid pakette myydi varem teistes valdkondades päris ohtralt. Oli selline aeg, kus igasse baari või poodi võisid astuda paar tursket Katuse-Karlssonit, kes myysid omanikule paketi, mille ostnud nad oma teenuste sihtgrupist välja arvasid.

Neil oli, näe, jällegi nii kõrge eetilisus.

Matusemeeleolu

Enne töölt tulema hakkamist avastasin Järva Teatajast halva uudise: Eesti parim pitsakoht pandi kinni. Paide Kaminasaalis oli liiga palju kylastajaid ning nyyd ainult valmistavadki pitsasid, myyakse hoopis mingites muudes kohvikutes.

Mina olen Paides nii vähe käinud, et ma neid teisi ei teagi. Ja kui pitsasid kuhugi vedama hakatakse, pole nad ju enam need - õhulised, värsked, lõhnavad, kuumad...

Jorrrrrr.

Sunday, November 4, 2007

Punaroheline sõpruslinn Eesti-Hiina piiril

Mõne aja eest jooksis Eesti lehtedest läbi jutuke sellest, kuidas hiinlased on otsustanud rajada ökolinna ning kui toredaks muutub seeläbi elu rõõmsal Hiinamaal. Vaatasin juba toona, et eufooria ajab inimesed yle mõistlikkuse piiri. Nyyd leidsin veel yhe entusiasti, kes õnnest Hiina ökolinna pärast meelekaotuseni huilgas. Linkima ei hakka, aga hammaste vahele võtan ja saputan kyll.

Entusiasti ajas hõiskama Eero Paloheimo riigikogukylastus. Paloheimo on Soome ökofiil, kes kavandab nyyd hiinlaste ylesandel Pekingi lähedale ökolinna.

Miks Pekingisse...sest Soome ehitus- ja planeerimisbürokraatia osutus selle plaani jaoks liiga tihedaks massiks, millest läbi pressida.
Oo jaa, Hiina byrokraatial oma mõne tuhande aastase kogemusega pole Soomele muidugi midagi vastu panna.

Pigem kiirendab Hiina byrokraatia tööd parteiline otsus. Sest byrokraatia täidab käsku. Soomes, oh häda ja viletsust, pole tõepoolest kõikevalitsevat kommunistlikku parteid.
Olles arutanud nii Eesti kinnisvaraturu seisu kui majandusolusid laiemalt, jõuti arutelu käigus arusaamani, et Euroopa esimese ökolinna asukoht võiks, igatahes, olla Eestis. Kui Pekingi lähedase linnaasukate hulk oleks ca 20 000, siis meil peaks toime tulema nii 5000 ökonaudiga.
Kus on Eestis need 5000 inimest, kes käsu peale senise elu ja töö maha jätaksid ning koliksid kogu perega suletud asumisse, nagu ökolinnad seda juba loomult olema kipuvad? Kapitalismi tingimustes peaks nad ilmselt jaksama ka uue kodu välja osta. Või kehtestame kohustusliku pangalaenu? Kunstlikult rajatud linnad kipuvad tavaliselt olema impeeriumite lõbu, kus Suur Juht annab käsu: "Seie saagu linn!" ning miljonid vudivad kohe käsku täitma. Sotsiaalselt sama destruktiivne tegevus kui muudki tehnokraatlikud suurprojektid, olgu siis BAMi ehitus või Siberi jõgede pööramine.

Tsiteerin vahelduseks EPLi panegyyrikat analoogsele projektile, millega yhines ka RV:
Kujutlege end jalutamas rohelises linnas, kus ühissõidukid liiguvad pea hääletult ja vurab mõni üksik auto. Ja inimesed, kes teile vastu tulevad, naeratavad rahulolevalt – sest miks ei peaks nad olema õnnelikud, kui õhk on puhas ja kõik eluks vajalik toodetakse kodu lähedal. Nad joovad puhastatud vihmavett ja tarbivad orgaanilist toitu, kõik jäägid töödeldakse ümber, et vähendada keskkonnareostust.

EPLi kujutlus kommunistlikust Õnnemaast.

Tundub utoopiline, ent selline linnake rajatakse peagi Hiinasse Jangtse jõe äärde Shanghaist tunnise laevasõidu kaugusele. Kolme aasta pärast hakkavad haruldased linnuliigid, kes on saare oma rännutee peatuskohaks valinud, seda jagama 50 000 elanikuga.
Hunt veel isegi nende lindudega, kes pesi inimestega jagama pannakse. Selle kohta saab igasugust demagoogiat ajada. Aga kysimus "miks ei peaks nad olema õnnelikud?" ajas mul juba esimesel lugemisel juhtme kokku.

Tõepoolest, kes poleks õnnelik, kui mitte yksnes teda, vaid kogu maad juhib Kommunistlik Partei, vaba ja võitmatu, ehe töörahva võim? Sellise riigiga poleks rahul yksnes hull. Sama loogika alusel saadeti ka NSVLi piiril kinnipyytud tihtipeale vaimuhaiglasse.

Eks inime ole ikka selle keskkonna vili, kus ta kasvanud on. Me kõik oleme pärit lapsepõlvest. Iseasi, mille keegi sealt kaasa võtab. Mõni, tundub, võttis igatsuse maailma järele, kus käske jagab Juht ning maailm muudetakse paremaks mõttetu mokalaadata ja pööbliga nõu pidamata.

Väikese Juhi Suur Unistus.

Kas roheline mõttelaad tähendab tõesti yksnes ökofašismi?
Ei usu.

Saturday, November 3, 2007

Lumi tuli

P. Hanrahan rõõmustab esimese lume yle. Sekundeerin.


Meie Kortslehes kasutasime lund ära ja korraldasime Otepää taga Lutsu talus seminari. Arutame just veebiarendust. Enne seda askeldasime metsa vahel ja tegime lumememme.


Kuni meie lumes möllasime, arvutipark puhkas.

Thursday, November 1, 2007

Kohtumine kuulsusega

Aga mina nägin täna kesklinna lastepolikliinikus Ita Everit. Seisis minu ees riidehoiusabas ja kui mantlit kysis, rääkis Ita Everi häälega. Laaaheee, nagu yks 8aastane tytarlaps ytleks. Mõtlesin, et läheks ligi, kummardaks, teeks kraatsvussi ja ytleks aitäh, aga olin liiga häbelik. Kyllap on ta selliseid niigi palju kannatama pidanud.

Ever on yks mu lemmikuid. Lapsepõlvest meelde jäänud suurepäraseid näitlejaid jääb aina vähemaks. Uute seas on ka häid, aga need pole siiski need. Hea, et Ever ikka alles on.

 
eXTReMe Tracker