Kassid
Kindlasti oli mul vahepeal sada muud asja meeles, millest kirjutada. Aga praegu kirjutan sellest.
Hakkasin yksvahe Doris Lessingit lugema. Olen teda ammu lugeda tahtnud, pole lihtsalt ette võtnud. Eks ma yhest kyljest ootasin muljete ja arvustuste põhjal kyll, et on hää, aga teisest kyljest oli kogu selle kiituse põhjal ka kerge pelg. Ja ykskord võtsin ometigi kätte ning ostsin Tartu Apollost kaks Lessingit ära. Vist umbes selle alusel, et need kaks olid parasjagu mulle kõige ligemal. Või oli neid letil kõige vähem järel.
Igatahes oli "Hea naabri päevik" hea kyll, tõesti. Mõni asi kõlas mu enda mõtetega kokku ja mõni oli meeldivalt yllatav - hoopis teistmoodi kui mina osanuks mõtelda. Aga nii nagu mul sahmerdamise kõrvalt aega kõigeks napib, nappis ka lugemiseks. Ja kui raamat mul voodi kõrval seisis, laenati ta sealt ära. Ei, mulle teeb ainult rõõmu, kui inimesed häid raamatuid loevad. Eks teinekord loen edasi, mul niigi tegemist palju.
Novembrikuises "Playboys" oli Margaret Atwoodi novell. Ei ole ma Atwoodigi kuigivõrd lugenud, kui yldse. Ja seegi oli kyllalt ootuspäraselt hea. "Playboy" ise vastas seeläbi mu ootustele kirjandusajakirjana pisut paremini kui poliitikaajakirjana; eks selle taga ole kyllap ka veider tõik, et Ameerikas on porno kui niisugune pigem vasakpoolne nähtus ja Eestis pigem parempoolne, vasakpoolne poliitikaajakiri oleks meil aga kardetavasti kaunis edutu ning seepärast ongi Eesti "Playboy" kuidagi harjumatult apoliitiline. (Niivõrd kui tänapäeval saabki "Playboyst" ja pornost yhes lauses rääkida; marukristlust kõrvale jättes on tegemist pigem kunstilise erootikaga.) Kahju kyll, aga mis tost. Atwood korvas ka esimese numbri Sautri või kes neil seal oligi.
Midagi oleks Atwoodis ja Lessingis justkui yhist. Anglosaksi vanaprouad, kyllap see. Ja mõlema keeles on mingi ka tõlkes säiliv inglus. Mõlemad olid vist ysna hästi tõlgitud ka, kummastki midagi väga häirivat kõrva ei jäänud, vast ehk yks või kaks lapsust. Aga midagi olnuks justkui veel.
Lessingi teine raamat, mis avamata mu riiuliserval lamab, on "Kassid". Ja ka Atwoodi novellis mainiti kasse, yks neist oli ylikonnas taustakski joonistatud. Mõlema lugemise puhul kõrvaline seik, sellegipoolest siduv element. Kyllap on asi selles.