Kohtumine kuulsusega

Aga mina nägin täna kesklinna lastepolikliinikus Ita Everit. Seisis minu ees riidehoiusabas ja kui mantlit kysis, rääkis Ita Everi häälega. Laaaheee, nagu yks 8aastane tytarlaps ytleks. Mõtlesin, et läheks ligi, kummardaks, teeks kraatsvussi ja ytleks aitäh, aga olin liiga häbelik. Kyllap on ta selliseid niigi palju kannatama pidanud.

Ever on yks mu lemmikuid. Lapsepõlvest meelde jäänud suurepäraseid näitlejaid jääb aina vähemaks. Uute seas on ka häid, aga need pole siiski need. Hea, et Ever ikka alles on.