Töö- ja messimuljed
Maailm on asju sedavõrd täis, et pole aega blogida. Pealegi oli
Tartus kiire, maal võrk katki ja elektrirongis nii hädine, et ainult Opera pääseb läbi. Blogi siis niimoodi.
***
Sain endale lõpuks siiski asendaja, jeee. Kahe ja poole kohaga töötamise asemel poolteist kohta, see on lust ja lillepidu.
Maailm on pealegi väike, minu vana koha võttis yle Pusa. Tõsi, ta pole enam vist Pusa, nii et kyllap ma nyyd tappa saan. Mis tost, selle ilmaga on kõik luud ja kondid niikuinii haiged.
Ytlesin kyll inimestele, et minul pole lauaarvutit vaja, selle võib Pusale anda, aga või mind keegi kuulab. Nyyd ongi mul kaks arvutit ja vähemasti tänahommikuse seisuga tal mitte yhtegi. Näis, äkki leitakse siiski midagi, kui ta pärastlõunal tööle jõuab. Mul pole jälle ligipääsu võrguketastele. IT-osakonnas oli, kui yhendust testisime, rohkem pole ma neid oma lapakas näinud. Kummaline.
Ja yldse - veider tunne on olla ajakirjanik. Ausõna, mul polnud seda kavas. Tegelikult mõtlesin veel paari kuu eest, et kyllap panen ka viisteist aastat hiljem sama laua taga komasid paika.
Äkiline iseloom, mis teha.
***
Esimene lugejakiri tuli ka, õnneks ysna leebes toonis. Kiri saabus juba reedel, aga siis ei olnud aega vastust lõpetada - enam-vähem päeva lõpuni nikerdasin juhtkirja ning lõpuks tuli ikka pyhapäeval uus kirjutada. Katsun täna ikkagi vastata ja vastuse ka siia yles panna.
Kirjuta millest tahes, lõpuks huvitab inimesi ikka ainult see pisike nupsakas, mille ruumitäiteks tyhja tekstiprakku surusid.
***
Tegelikult oleksin võinud nädala kommentaaris hoopis ökomessist kirjutada, ehkki mu enda muljed pärinevad laupäevaselt läbijooksmiselt.
Oli huvitav. Võinuks mitu tundi ringi käia, diktofon näpus, Kortslehti jagada ja intervjuid teha. Praegu korjasin vaid mõned visiitkaardid, paar jõulukinki, Triibu trykikoja reklaamid ning hulga mahedaid kohupiimakreeme. Kamaga jogurt oli yllatavalt mõnus ja Kõlliste kommimeistreid esindav onu oli parim rohevärgi reklaamimees, keda ma elus näinud olen. Innukas, veenev, muhe ja ilmekas. Leheneegri rõõm.
Ei, järgmisel korral teeme oma Kortslehe putka ja paneme kodulehele podcast'i. Selles seltskonnas suudab meie kamp rokkida kyll.