Friday, December 21, 2007

Vahekokkuvõte

Filosoofia, majandus ja poliitika on minu jaoks põnevad kyll, ent kui asjad lähevad tõeliselt isiklikuks, muutuvad nad ka kaugemast kraamist põnevamaks.

Ma tean, et juhuslikule möödujale ei paku isiklikud sissekanded erilist huvi, aga ma pean seda blogi siin ennekõike iseenda jaoks. Siis tuleb riburada sõpru-tuttavaid ning alles seejärel muu ilmarahvas. Nii et keda ei huvita, jätku tänane päev vahele.

9.10
Eile hommikul kymne ajal jõudsin haiglasse, kaasas kõik vajalik, et hiljem tööle minna. Ei ole mind sinna siiani lastud.
Millest ma siis ilma olen jäänud, mida olen juurde saanud ja mis on endine?

Miinused:
- Laste jõulunäidend, kus mängisid mulle väga oluline hunt ja ka yks põrsake.
- Koosolek koolituskeskuse kodulehe teemal.
- Liivakastimäng.
- Kellegi autasustamine kuskil. Täpselt ei mäleta ja minusse ei puutu.
- Yks öö kodus.
- Telefon. Ja seega võimalus välismaailmaga suhelda. Akut laadida pole kah kusagil, WiFist rääkimata.

Plussid:
+ Õhtune tee ja tervislik kapsapirukas.
+ Juustusai, viil leiba ning kausitäis suppi kartulist, nuudlist ja hakklihast.
+ Kausitäis kaeraputru, võileib ning tass viimaste aastate viletsaimat kohvi.
+ Vaade metsatukale, milles arvatavasti peitub kesklinna surnuaed, teisel pool paistab taamal aga mu töökoht.
+ Aknasse pikeeriv kajakas.
+ Kaks tretti kompuutertomograafi, 100 mg ketonaali (?), rida vereanalyyse, auk selja sees ja veel yht-teist.
+ Olgu see siis eilsest lumbaalpunktsioonist (auk seljas, eks ole) või harjumatust asemest, aga võimatu on mitte yknes leida asendit, kus kogu mu selgroog ei valutaks, vaid ka vähem valusat. Pysti, pikali või pea peal seistes. Muidu vähemalt magakski.

Plussid yletavad miinuseid. Kui tore.

Peavalu on alles.
Ja diagnoosi ei ole ikka veel. Pole ka näha, et tuleks.
Kenal arstipiigal pole mahti mind vaatama tulla kindlasti enne 11, nii et seni ma lihtsalt molutan siin.
Hea õnne korral laseb ta mu välja 13 ja 15 vahel, siis jään ma ilma 13 algavast jõululõunast Olde Hansas ja 15 algavast kylastusajast.
Olen ma siis millegi poolest targem? Ei leia enam põhjust uskuda.


P.S. 11.27
Pluss: valuvaigistist oli seljale abi.
Veel suurem pluss: võib veel nädal aega abi olla.
Kõige suurem pluss: Nokia laadija.
Tunni järel selgub, kas yhe toreda tomograafiuuringu nimel tuleb mul veel viis päeva siin istuda ja oodata või saan vahepeal koju.
Mulle meeldib juba see kysimuseasetus.


P.P.S. Haiglad on muutunud paremaks kui nad olid 20-25 aastat tagasi.
Ehk on asi selles, et ma pole enam lastehaiglas.

Eilse päeva esimese poole veetsin selgitades, mida ma täpselt tegin, kui valu algas. Kes juures oli, mõistab situatsiooni koomikat ja traagikat.

Tulles vestlesime taksojuhiga. Tema lootis, et minuga ikka kõik korras on. Mina lootsin, et asjad ei lõpe päris sellega, et mulle patsutatakse õlale ning öeldakse: teiega on kõik korras, minge koju. Peabki valutama. See tuleb tervisest. Tervis on nimelt nii tugev, et organism ei suuda sellele vastu panna.
Kummal siis õigus oli?

 
eXTReMe Tracker