Vereimejad teibasse! ehk Panganduse ABC

Yhel tundmatuks jääda soovival maal yhes tundmatuks jääda soovivas listis kuulutas yks siinkohal tundmatuks jääv kodanik:

Ühispank teatas järjekordselt baasintressi tõstmisest. Me võime rajada rööprahasid, vabastades end liigkasuvõtjaliku maailma haardest – aga kuidas tulla toime sisult ebaseadusliku laenuintressi tõstmisega – kuna selle eest pole hoiatatud, sest see pole ette teada; kusjuures panga enda poolt pakutav "piirmäär" läheb vaat et veel kallimaks maksma. Miks peab laenuvõtja kandma pankade poolt võetud riske? Kas toimuv tähendab, et pangaimpeeriumil on plaanis etendada "majanduskriisi", et vahetada laenatud "õhk" reaalse kinnisvara vastu?

Kui palju on Eestis täna neid, kes enam ei ole võimelised tagasi maksma lakke tõstetud eluasemelaenu – ja seeläbi röövitakse lihtsalt paljaks?

Me võime muidugi sõimata ennast selle eest, et pole teadnud ega taibanud rajada nt ühistupankasid, intressivabu pankasid jms.

Esimene asi oleks avalikustada see "salakaval mehhanism", kuidas vähemus enamuse arvelt suurt raha teeb. Rockefeller olla väljendanud mõtet, et kui inimesed teaksid, mida pangad tegelikult teevad, hakkaksid nad otsemaid mässama. Tundub, justkui oleksime uuesti muutunud pärisorjadeks, kellelt saaba koorida kolm nahka – ainult ahelad on kaasaegselt ilusamad. Ma küll ei ole veel lugenud Bill Bonneri ja Addisson Wiggiimi "Võlaimpeeriumit" (mis arvatavasti mõneti ka sellest), aga ehk oskaks siinolijaist keegi kommenteerida, kustmaalt läheb piir, kuhuni justkui peame nõustuma "paratamatusega" ja kustpeale on aeg alustada massilist "vastupanuliikumist".

P.S. Mu teada on Keskerakond ainus, kes pakkunud seaduseelnõud eluasemelaenajate riigipoolseks kaitseks.

Kirjaviis muutmata.

Ei, ega ma ise ka korporatsioone armasta. Olen nende suhtel ylimalt kahtlustav, kuna sealtkadu levib usinasti mõtteviis, et karja inimeste kokkuajamisel saadakse midagi enamat kui needsamad inimesed. Õigupoolest võib see saadus neist tähtsamgi olla ja kahtlemata elab ta kõik oma liikmed yle. Järelikult on sellisel yleinimlikul hiiul õigus yksikinimesi laiaks tallata.

Loomulikult ei mõtle kõigi korporatsioonide kõik töötajad ja omanikud päevad läbi yksnes nii. Aga seesugused puhtfilosoofilised vead kipuvad me mõtlemist kraavi kallutama. Kui teha endale puuslik ja hakata teda seejärel kummardama, saadaksegi tulemuseks kummalised laused nagu "Meie asutuse filosoofia on...", "Meie korporatsiooni huvitab..." või "Meie firma arvab, et..." Midagi ta ei arva. Arvavad inimesed. Ja nende seas on alati võimalik kindlaks teha, kes neist väidetavaga nõus on ning kes mitte. Selline uuring võib vahel yllatavaid tulemusi anda. Ja siis selgub, et Kuldnaine ise ei räägigi, keegi puges lihtsalt ta selja taha.


***

Siiski on vahel veider näha, kui vähe mõistavad pealtnäha arukad inimesed majandusest, Mitte, et ma ise mingi ekspert oleks, kuid ametist jääb ometi yht-teist kylge.

Millest elab pank? Mitmesugustest asjadest. Kindlasti ka teenustasudest ja muudest harrastustest (jah, teenustasud võiks Eestis märksa madalamad olla), aga peamine on siiski raha myyk. Täpsemalt: raha edasimyyk ehk vahendamine. Pank laenab raha sisse, makstes selle pealt natuke madalamat intressi, ja laenab selle siis välja, makstes selle pealt natukee kõrgemat intressi. Kui sisselaenatava raha intress tõuseb, tuleb tõsta ka väljalaenatava raha intressi. Nii lihtne ongi.

Kust pank raha laenab? Mingil määral muidugi inimeste käest. Seepärast võib ka kindel olla, et kui pangad yksteise võidu hoiuste pealt makstavaid intresse tõstavad, tõusevad ka inimestele antavate laenude intressid. Suurme jagu raha tuleb aga pankadevaheliselt turult. Kui Rootsi emapank saab raha odavamalt sisse laenata, jagab selle Eesti filiaal ka podavamaid laene. Ja vastupidi. Nii et kui intress tõuseb, sõltub see kuritihti mitte õnnetust tellerist teispool letti (kes on kahtlemata juudinärakas ja hirmus vereimejast kaabakas), vaid Euroopa Keskpangast ning olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel. Mis on viimasel ajal vilets.


***

Yhistegelik pangandus on tore, olen igati selle poolt. Oma kyla pank on suurepärane seltsielu vorm. Samas ei ole selline yhistegevus pooltki nii lilleline, kui pealtpoolt tundub.

Enne usaldusväärse pisipanganduse traditsiooni juurdumist kulub vähemasti paar aastakymmet, mille jooksul pisipankade järele valvamine on tõsine valu ja vaev. Meil oli yksvahe juba hulk pisipanku. Enamasti sattusid värsked pankurid raha lõhnast eufooriasse ning ostsid endale kymme tuhat kullast kempsupotti. Seejärel läks pisipank pankrotti ning suur pank ostis pisikese yles. Vähesed inimesed on raha suhtes immuunsed.

Pealegi sõltuvad ka pisipankade laenutingimused nende raha allikast. Kui pank saab kogu raha kylarahva säästudest, peab kylarahval neid õite palju olema või saab pank ysna pisike. Kui rahvas oma raha kylapanka viib, ootab ta enamasti paremat intressi kui suures pangas makstakse. Noh, natuke võib ju läheduse ja tutvuse poolest järele anda, aga mitte eriti palju ega kauaks.

See tähendab, et ka pangast välja antava raha eest tuleb rohkem kysida kui suurpangas. Kulud on ju lõppeks kontori kohta samad kui suurpangal, palka tuleb maksta ja elektrit ja yyri, samas ei jaotu keskasutuse kulud ja litsentsid ja muu säärane sugugi viiesaja kontori peale laiali. Nii et protsentuaalselt on kulud kõrgemad ja sealtki ei anna eriti kokku hoida. Mis tähendab, et isegi pankadevaheliselt turult raha saades pole erilist lootust megakorporatsiooni yle trumbata. Õnneks seda seal väikepankadele väga ei pakutagi, pole neil ju vara ega renomeed, millega laenu tagada. Suurpangast kõrgemat laenuintressi kysides võib aga kylarahva seas menu säilitada vaid juhul, kui laenu antakse neil, kes seda mujalt ei saa. Järelikult on suurem ka risk näha raha samavõrd kui oma kõrvu. Mitte just väga paljutõotav ärimudel.


***

Ei ole ma sugugi suurpankade poolt ja väikepankade vastu. Kuid proletariaadi diktatuuri ning kogu raha ymberjagamist on lihtsam välja kuulutada kui mõelda, mida seejärel edasi teha. Revolutsioonid lõpevad tihti verise pummelungiga, yleyldise pohmaka ajal haarab aga võimu keegi, kellele seda varem yldse anda ei mõeldud. Yldse, mõelda on tore. Palju kasulikum kui rusikaga vehkida, karjuda ja sylge habemesse pritsida. See viimane harrastus on pealegi ebahygieeniline.