Avalik ja õiguslik

Yhe tundmatuks jääda sooviva MTY listis tekkis hiljuti arutelu: kas mingid dokumendid tuleks avalikustada või piisab sellest, et organisatsioonis on revisjonitoimkond? Kui kõiki pabereid uurivad niigi asjakohased isikud, kas ei võikski seda nende hooleks jätta? Igasugused jamad on ju asjapulkade vastutada ning lihtinimesed ei pea millegi pärast muretsema.

Paraku pole asi nii lihtne - just nagu enamik maailma asju. Et ma ei peaks kõike mitu korda selgitama, kirjutan parem siia.


***

Inimesed arvavad vahel, et kui on revisjonitoimkond, siis pole avalikustamist vaja. Aga revisjonil on omad eripärad.

Esiteks, revisjon tegeleb kontrollimisega, kas kõik vastab seadusele, põhikirjale, eeskirjale ja muule säärasele.

Iga juhtkond töötab teatud määral blankoveksliga. Kõike ei saa ette näha ja reguleerida. Mis pole aga keelatud, on lubatud.

Näide.
Oletame, et hypoteetiline juhatuseliige Albert Kägu ostab 16 000 krooni eest 10 kuldsulepead. Kui kellelgi tekib kysimusi, vastab ta, et need läksid tänuks MTY sponsoritele.

Kas revisjonil on sellega midagi peale hakata? Ei ole - sõltumata sellest, kas niisugune kulutus mõnele revisjonistile isiklikult meeldib või ei. Kui juhatuse liikmel on õigus niisugusi väljaminekuid teha ning puudub kohustus neid kuidagi dokumenteerida, ei pea kuskil olema isegi nimekirja, kes olid need kymme tänatud sponsorit või kuidas nad välja valiti. Kui sulepäid ei ole, järelikult on nad ära kingitud. Ja kõik.

Teiseks, revisjon tegeleb dokumentidega.

Ta saab tugineda ainult dokumenteeritud tõendusmaterjalile, mis tagab, et probleemile tähelepanu juhtimise korral ei ohverdata hoopis revidenti. Suulisest infost ja õigeaegselt kadunud dokumentidest pole abi.

Näide.
Kujutleme, et väljamõeldud juhatuseliige Joosep Siga kuulutab, et organisatsiooni arvele laekunud raha on antud talle isiklikult. Seepärast võib ta seda kulutada oma äranägemise järgi. Kui ta pole kohtulikult karistatud või muul viisil ise oma usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, pole teistel juhatuse liikmetel loomulikult alust teda mitte uskuda. Kujutleme ka, et hiljem vestleb keegi annetuse tegijaga ning too ytleb, et ei tea Joosep Sea väitest midagi - raha on antud kogu yhise ettevõtmise tarbeks.

Kas see puudutab kuidagi revisjoni? Ei puuduta. Yhest kyljest on tegemist pelga folklooriga - vestlus ei ole dokument ning kui kysimus ka avalikkuse ette jõuab, võib alati väita, et see on laim. Pealegi ei ole sponsor tõenäoliselt huvitatud aja raiskamisest kellegi jagelustele ning ei kommenteeri asja kuidagi. Teisest kyljest ei keela seadus ega põhikiri valetamist. Juriidiliselt on kõik korrektne.


***

Aeg-ajalt ei asenda revideerimine avalikustamist, nii nagu kohtusysteem ei asenda ajakirjandust. Jah, mõnikord tullakse virisema, et ajakirjandus mõistab syytuid inimesi syydi. Alles hiljuti vingus Savisaar pressikonverentsil, et ei taha yldse ajakirjandusega suhelda. Igati mõistetav - hoolimata ähvardustest laimu eest kohtusse kaevata julgeb enamik lehti aeg-ajalt hylge möla mitte kuulata ning ytelda, et pätt on pätt ja kaabakas on kaabakas sõltumata sellest, kas nad tehnilistel põhjustel kohtust pääsesid või ei.

Kõikvõimalikud revisjonid, auditid ja kontrollid saavad vaid kontrollida dokumenteeritud tegude vastavust fikseeritud reeglitele. Avalikustamine annab aga inimestele võimaluse väljendada valimistel oma arvamust nende suhtes, kes on piisavalt kavalad, et seaduste vahelt läbi pugedes karistamatult sigatseda.

Kui piisavalt paljudel on ka siis ykskõik - nagu näiteks enamikul tallinlastest -, on nad oma valitsejaid väärt.


P.S. Tegelikult askeldasin terve päeva hoopis suviste reisipiltide kallal. Kui mõne õhtu veel neile kulutan, saan ehk kunagi oma reisikirja valmis. Ehkki kuhu ma selle siis panen, ei tea.