Päevapudemed

Vahel rikub pisike ja totter asi märksa rohkem tuju kui miski suur ja oluline. Lähed sööma ja poetad toidusappa minnes ajalehe kohvikulauale, märgiks: see on sinu koht. Tagasi tulles avastad, et keegi on juba selle kõrvale istunud. Tahad siis oma lehte võtta, kodanik mölakas pistab aga pröökama, et see on tema oma, ise tõi kaasa. Tore. Ja kuhu siis minu leht jäi? Laual vedelev on veel täpselt samast kohast lahti ka, kust ise jätsid. Peksa sellistele, jorrr.


***

Tiritamm kapituleerus tolkinistide ees ja muutis Bilbo Paunaste tagasi Bagginsiks. Ei tea, kust neil vahepeal see loll mõte tuli; Eragonist ju Arteid või Hamletist Kylakest ei tehta. Jääb ainult oodata, millal Maire Aunastest saab Maire Aggins.

***

Lootsin loo eile ära lõpetada, aga koju jõudes olin surnud. Võhma ei ole enam.

Yhes listis kiidetakse mahetootmist ja unistatakse ajast, mil kogu Eesti põllundus sellele yle läheb. Ainult et yks räägib, kuidas mahedaks saab ka nii hakata, et hind ei tõuse. Teine, et mahedalt toodad kyll vähem, ent see-eest saab kogu toodangu palju kallimalt Euroopasse maha myya. Vahva ja tore, kuid kõike seda ju korraga ei saa!

Maheduse vastu pole mul midagi, igati kena asi. Aga kui minu rahakott hinnatõusule ka vastu peab, siis nii palju ma ikka ymberringi toimuvast tean, et kõik seda sugugi samahästi ei talu. Kui kampaaniaga suudetaksegi põllumajandus myrinaga ära mahestada, kas Eesti tootjad myyvad siis oma kauba põhiliselt väljamaale ja eestlane hakkab rohkem riisi sööma?

Arvestades inflatsiooni, tarbijahinnaindeksi tõusu ning toidu ja biokytuste konkureerimisega samale põllumaale (millest ajakirjanduses juba väike paanika on tõusnud), see plaan kyll populaarseks ei saa. Kui keegi selle mingi imega läbi surubki, hakatakse mahestajaid tõenäoliselt "mahejätisteks" kutsuma.

Oleks armas, kui roheliste tehnokraatlik tiib vahel ka tarbija peale mõtleks. Eriti selle tarbija peale, kes saab vähem palka kui nemad. Samas - tehnokraatidelt empaatiat oodata on ka kuidagi... totter.