Uus aasta viis ajakirjaniku laualt õlle

Logisin ennast korraks töökoha intranetti ja kohe vahtis vastu algava aasta esimene Suur Uudis: Leht on nimelt otsustanud, et rohkem keegi yhegi allika kulul kuhugi ei sõida. Varem olid tehno- ja autotoimetajatele teatud erandid lubatud, nyyd aga mõõdetakse kõigile syndsuse ja puhtuse nimel yhe puuga.

Intranetis läks kohe arutelu lahti: kui reisida ei toha ja lõunat välja teha ammugi, kas peaks siis ka saadetud kingipakid tagasi kupatama? Alles enne mu haiglasseminekut tuli börsitoimetusse EMT-lt jõulukorvike suurepärase juustuvaliku, kypsiste-pähklite ning hea punase veiniga. Kõik sumisesid ylemuse laua ymber kut mesilassylem. No aga kuhu see siis kõlbab? Ajakirjanik ep ole mitte mesimumm, et värvib endale kuldsed triibud kõhu peale ja võibki lillekeste vahel lennelda. Ei, neeger, sealhulgas ka leheneeger peab oma leiba palehigis teenima, nuuti ja kasteeti maitsta saama ning suhkruroopuhmaste varjus oma ahelaid kõlistama.

Mis sinna parata - et kõik oleks korras ja kunnaline, moodu- ja säädupärane, klapib börsirahvas aasta alguse puhul raha kokku ja läkitab EMT-le korvitäie Emmentali ning Põltsamaa Kuldset. Igayhelt võimete piires, eks ole. Ega me nyyd nii palju ka palka saa. Ja pered on ja koduloomad ja lastele ostetava banaani jaoks peab ka raha jätma.

Ja autotoimetaja kirjutab järgmise loo sellest, kuidas sõbralt laenatud 1986. aasta Ladaga sõita oli. Ma loeks kohe päris huviga.

Ei, õige otsus. Põhimõtteliselt. Ainult naljakas.