Rahva hääl on rumala hääl

Nõiakese juures vaidlevad Nõiake, Oudekki ja Nirti (peamiselt), kas rahvas on rumal või mitte. Ei viitsi seal kommenteerida, tahaks hoopis tänase blogipostituse ära saada ja magama minna. Nii et tsiteerin ja täiendan siin:

pealegi, nii loll ei ole rahvas ometigi, et mitte aru saada, et teda lollitatakse. jälle. korduvalt.

Praktika tõestab vastupidist.

Aga mis puutub "sada krooni kohe või tuhat hiljem"-juttu, siis olen ma loomulikult unustanud, mis oli selle toreda psyhholoogi nimi, kes tegi julmi inimkatseid väikelaste ja kommidega. Yldiselt oli ysna pysiv protsent neid, kes said aru, et kui pool tundi kommi mitte ära syya, siis pärast antakse teine komm juurde. Ja ylejäänud arvasid, et komm on parem kui jutt kahest kommist.

Kui see kõik nyyd poliitikale rakendada, siis ma ei tea ka, kumma otsus õigem on. Lubavad ju kõik ja kõike.


***

Aga yldiselt olen ma näinud suhteliselt lähedalt rohkem poliitikuid (või enda arvates poliitikuid) kui oleksin näha tahtnud. Ja väga vähe selliseid, kes valedetektori all lauset "Rahvas on loll ja närigu muru" tõeseks ei peaks tunnistama. Levib nagu mingi veider tõbi.

Teisest kyljest - ajalugu on hiiglaslik andmemassiiv tõestuseks seisukohale, et inimesed ei ole eriti arukad.
Arva siis midagi, eks ole.