Kaberneerohelised

Ei saa ytelda, et inimesed rohelistest yldse ei kirjutaks. Kirjutavad
kyll. Vahel ootavad suisa kommentaare ja seisukohavõtte.

Viimaste päevade kuumim teema on G8-vastane meeleavaldus Rostockis. Ei tea kui palju on sellest kuulda Eestis, aga siin räägitakse sellest palju. Peaaegu 1000 vigastatut, neist enam kui viiekümne vigastused tõsised, kirjutab tänane Neue Zürcher Zeitung.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon saatis meeleavaldusele oma delegatsiooni. Meeleavaldusest võtsid osa ka Euroopa Rohelised ja nende noorteorganisatsioon. Eestist siis vastavalt Vasakpartei ja Eestimaa Rohelised.

Vasakpartei osas on asi selge, aga ka Eestimaa Rohelised peavad otsustama, milline on nende suhtumise maailma seitsme juhtiva demokraatliku tööstusriigi ja Venemaa tippkohtumisse. Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud kaks aastat.

Nõndamoodi on kirjutatud siin.

Nyyh, kui liigutav. Ikka veel mäletatakse, isegi pärast valimistejärgset vaikust, marginaliseerumist ja mida kõike.

Saatsin tsitaadi siselisti edasi, las kommenteerib, kes tahab. Kena oleks muidugi kuulda nendegi seisukohti, kes kutsutud ja seatud.

Samas on Euroopa Parlamendi rohelistega varemgi igasugust jama olnud. Viimane oli siis, kui Lätist ennast sinna urgitsenud Tanjuša Ždanoka venelaste diskrimineerimist siunas. Eestis oldi omajagu pabinas: mis siis saab, kui meite ajakirjandus sellest kuuleb ja meid nendega juhtumisi yhte patta topib? Niivõrd kui mina kuulnud olen, õnnestus Eesti rohelistel asja vähemalt niigi palju mõjutada, et eurorohelised Eestit poolihääli kaitsva ja Venemaad hellalt noomiva resolutsiooni hääletusel erapooletuks jäid, mitte vastu ei hääletanud. Samas võib see muidugi ka endakiitus olla; hobuse otsa ees istunud sääsk kiitis kah, et "kyll me ikka kyndsime!" Kes seda takkajärgi teab.

Eriti, kui kodumaised juhidki tunnistavad, et Europarlamendi rohelistel eestimaistega suurt midagi tegemist ei ole, õigupoolest ei kiputa igasugu pisilasi väga hästi tundmagi. Tõsi, ka kaalukategooria on hoopis teine. Iiri äsjaste valimiste järel oletati, et ehk võetakse sealsedki rohelised valitsusse, mujalgi on rohelised juba tykk aega palju tõsisemaidki mänge mänginud. Noh, eks jõuab siin ka, andke aega atra seada.

Kolmandast kyljest kipuvad kõik aktivismid hea elu käes rasva minema. Rääkis kunagi yks tytarlaps kunagisest yle-Euroopalisest roheliste kongressist. Päris seda just kõnepuldist ei kysitud, et kuidas teie oblastis gay'de normi täidetakse, aga kõige tõsisem teema paistis see kyll olevat. Muud lihtsalt polnud. Pärast ametlikku osa poetas lahkuv seltskond yle õla, et siirdutakse niisugusse ja niisugusse öökluppi, kus kuuldavasti kysitud sissepääsuks rohkem raha kui eestlastel kõigi peale kokku oli. Läksivad siis oma hotellituppa tagasi ja hakkasivad priimuse peal pakisuppi sussutama.

Võimalik, et olen eelnevas kasutanud kunstilisi liialdusi. See pole tegelikult yldse oluline. Oluline on, et igal asjal on vähemalt kaks otsa, kuid enamasti rohkem. Sestap saab järeldusigi teha igasuguseid. Näiteks selliseid...

Vahel on suurde seltskonda väga vaja minna - isegi siis, kui ise nagu ei tahakski.
Kui sul on aateid, jagad sa neid tõenäoliselt ka mõne väga ebameeldiva inimesega.
Isegi sarnaselt kõlavate nimede korral ei maksa kohe eeldada, et yks teise tegemistes osaleb. Võib-olla pole neid pittu kutsutudki.

Aga võib-olla on kah.