Krt! Rsk! ... Huh! ehk Armas emakeel

Kui buss kahe tunni eest Tallinnasse jõudsin, võtsin taskust telefoni, et kella vaadata. Ja tegin jubeda avastuse.

Brecht kirjutas sõja ajal Rootsis elades luuletuse õudusunenäost, kus ta järsku avastas, et tänavasildid olid saksa keeles. Sama leidsin ka mina. Ja mind tabas samasugune ebareaalsustunne nagu Brechtigi.

Klõbistasin nuppe ja pyydsin meeleheitlikult meenutada, kas varem olid menyyd ikka tõesti inglises. Olid jah. Restartki ei aidanud. Otsisin paaniliselt keele muutmise kohta, kuid leidsin yksnes sisestuskeele - aga ise tahan ma ometi täpitähti pruukida, õ-st rääkimata. Lõpuks avastasin siiski augu, kust telefoni yldist keelsust muuta. Ei teagi siiani, miks see järsku automaatseks muutus, mitte ingliseks ei jäänud. Vajutasin ise une pealt mingit shortcut'ti? Mõni totter automaatne opsysteemi uuendus? Kurat seda teab.

Eks see mõnes mõttes tasakaalustas seda, et ma ise varem Tikriga seoses paanikast rääkisin. Nojah, peris paras, ei pikk ega lyhike. Aga millest ikkagi paanika?

Olen nii palju keeleline kyll, et tunnistada: vajadus eestikeelse tarkvara järele on olemas, see on suur ja reaalne. Ent ma ise olen ka vana kooli mees ning pole siiani moodsa arvutikeelega täielikult harjuda suutnud. Seda enam, et kohati on see minu kõrvus lihtsalt kole ("viisard", phäh!) ning suur osa selle kasutajaid puterdab täiesti võimatult. Mis teha, arvutirahval puudub keeletaju.

Pealegi meeldib mulle õppida asjad ära nii, et ma saaksin kasutada oma teadmisi teistelgi masinatel. Mida hakkan ma peale eestikeelse Windoza-harjumusega, kui satun teise arvuti taha? Kõige tõenäolisemalt on võõras masin siiski ingliskeelne. Ja kui ma omandan ka yhe programmi, jääb veel sada tuhat ylejäänut, mida ealeski eesti keelde ei tõlgita. Poolkeelne puder on juba esteetiliselt jälk, peale selle ka kasutu. Lugesin just Praktilisest Arvutikasutajast, kui õnnis on pruukida eestikeelset Adobe Acrobati - mis sest, et miski osa on inglisse jäänud, aga help on ju ometi eestikeelne! Mhmh. Olen selliseid vusserdusi näinud. Veateate peale tuleb hakata mõistatama, kuidas mingit inglise sõna täna tõlgitud on (ja kas helbi indeks koosneb verbi- või noomenifraasidest). Sest paraku on eestikeelne terminoloogia just nimelt sellises seisus, et ysnagi mitut asja tõlgib igayks isemoodi. Inglises loksub enamik asju siiski ysna kiiresti paika, lihtsalt avalik tekstivoog on sedavõrd võimsam.

Ilmselt juurdubki mu isiklik vastumeelsus eestikeelse tarkvara suhtes just esteetikas. Teisiti ei oska ma seletada sedavõrd järsku ja valulist reaktsiooni. (Teadmata sihtmärgile suunatud "värdjakari" oli kõige viisakam sõna, mis alguses mõtteist läbi lippas.) Eks see on muidugi väga hea põhjendus ka.

Eestikeelne tarkvara lihtsalt ei meeldi mulle. Ja kõik. Eks katsuge vastu vaielda.