Mul on jalad verised

Sõidan päris palju taksoga, aga pole veel yhegi sellise taksojuhiga kokku sattunud, kes teel mõnda looma nähes ei pidurdaks. Võib-olla nad teevad seda vabal ajal, kui kliente pole - ei tea. Mina pole igatahes yhtki sadisti näinud.

Hakkasin tunni eest tööle tulema. Olin niigi sisse maganud ja kutsusin jälle takso; mitte, et mul esmaspäeva hommikul esimese tunni jooksul midagi mõistlikku teha oleks, aga ikkagi. Jõudsime just maja nurga tagant välja, kui yks pruunilapiline kõhn kassivolask aeglaselt ja ylbelt yle tee jalutas. Ootasime. Saime tast napilt mööda ja liikuma, siis sööstis põõsast teiselt poolt teed välja punane kass, lootes auto ratastest vähem kui meetri kauguselt mööduda.
Tavaliselt kirjutatakse sellisel puhul tuhmist mytsatusest.

Relatiivsusteoreetiliselt väljendudes oli psyhholoogiline reaktsiooniaeg umbes kilomeetripikkune. Siis hakkasime mõlemad jälle hingama. "Ei julge tagasi ka vaadata," ytles tema. "Pidi ta just niimoodi..." arvasin mina.
See oli yks väga vaikne taksosõit.

Alles tööle jõudes hakkas koitma, et tegelikult ei olnud see normaalne reaktsioon.
Mis kuradi pärast ma ei vehkinud kätega, et takso seisma jääks? Ma oleks võinud ju hoopis loomakliinikusse sõita. Kurat selle tööga, tähtsamaidki asju on ilmas. Yhe kassi jaoks kyll vähemalt.
Jah, võimalik, et ta sai ainult myksu, puhkas teeservas ning läks rahulikult ja tervena koju. Võimalik. Ma ju ei tea.
MIS KURAT MUL VIGA ON?