Pärsia kirjad 3: Padišahhi voli ja vägi

Minu eelmisele kirjale järgnenud ajal on tost vanast volikirjade teemast saanud siin Pärsias justkui luupainaja, kes vaevab inimesi päeval ja öösel. Hommikuti koguneb rahvas kylakaevu ymber, silmad peas punased ja pilk unetusest tuhm, ning hakkab jälle jutulõnga ketrama: kuidas ikka tuleks yhel teist ja teisel kolmandat volitada, et parem saaks ja kõigile aina rohkem voli jätkuks. Kole ja kummaline: meil oleks see kõik juba ammu unustatud.

Yhed ytlevad, et volikirju pole yldse vaja: kui inimene oma voli ära annab, kes teab, mille sisse teised teda mässida võtavad. Teised nimetavad esimesi rumalateks: teadagi pistetakse kirjad pihku vaid neile, kes on kõige väärikamad ja lugupeetavamad. Niisugustel peabki parem elu olema! Kolmandad leiavad, et inimese pea pole prygikast ning igayhe õpetusi ei jaksa keegi meeles pidada. Seepärast tohtivat anda igayhele vaid nii palju volitusi kui neil on sõrmi. Selle peale hakkasid saemehed ja kivitahujad protestima. Jagelusi kui palju, yhtki koosolekut peetud ega otsust vastu võetud ei saa. Kogu suur Pärsiamaa oleks justkui puuga pähe saanud: laliseb yht ja sama ning pööritab silmi, jalgu alla võtmata.

Nyyd on aga keegi tark ulemaa tulnud välja lahendusega: kui kogu maa kõige targem, ausam, parem, ilusam ja jumalakartlikum mees on padišahh, oleks ju loomulik võtta vastu seadus, et edaspidi tohib volitada yksnes padišahhi. Padišahh on kogu pärsia rahva (ja suurema osa naaberrahvaste) isa, kes nende eest hoolt kannab, neid toidab ja katab ning seab kõigile selged sihid, mille poole kõrvalekaldumatult sammudes kogu riik yhtviisi õnnelikuks saab. Loobuda oma isiklikust nõdrast tahtest tema ääretu tarkuse ja helduse kasuks on mitte yksnes kiiduväärt, vaid ka kohustuslik (ning selle vastu tõrkuvaid rumalaid karistatakse saja kepihoobiga jalataldade pihta).

Tagasihoidlik, nagu ta on, tänas padišahh ulemaad aunimega "Ookeani ja Kõrbe Tarkusepärl" ning lasi uue seaduse tähistamiseks lahti kõik oma kymme tuhat "surematuteks" hyytud ihukaitsjat. Säherdune tegu on kahtlemata kõigile meelepärane, sest kergendab olulisel määral rahva maksukoormist. Tõsi, ihukaitsjate palga teenib nyyd kyll padišahh kui kogu Pärsia kaitsja, ent vabanenud töökätest on igas kylakeses palju rõõmu. Paljud ongi juba leidnud rakendust turvameeste, väljapressijate, tolliinspektorite ja teeröövlitena.

Pärsia Suur Rahvahuraal aga koguneb edaspidi yksipäini padišahhi pyhas isikus, mis toob õnne kõigi kohalviibijate sydameisse ning naeratuse iga isamaalise pärslase näole. "Mida oled sina Pärsia heaks teinud?" kysis padišahh viimati oma palee rõdult alla rahvahulgale vaadates - ja sellega peab kahtlemata nõustuma.

Mina kui välismaalane pole kyll õigupoolest Pärsiat kuidagi teeninud, aga kahtlemata on seegi hea, kui mu kirjade läbi muu maailm sellest imelisest riigist teateid saab ning õppust tohib võtta.