Trammide kiituseks

Lapsest saati on mulle trollid meeldinud rohkem kui bussid ja trammid rohkem kui trollid. Ei tea, miks. Eks olid trollid ja trammid mulle yhtviisi eksootika, Tartus (ja mujalgi Eestis, ehkki mis ma sellest teadsin) sõitsid ju ainult bussid ja rongid. Elektrirongidki on vaid Tallinna ymbruse lõbu, mujal nägi neid peamiselt Vene suurlinnade elanikest rääkivais filmides.

Aga trolliga sai harvadel Tallinnas käikudel sõita meie sugulaste elupaiga juurde, kyllap seepärast tunduski troll tuttavam. Trammiga ei saanud suurt kuhugi, nii nagu nad ka praegu eriti kuhugi ei vii. Rohkem selline turistiatraktsioon. Pane või hobused ette. Tõsi, nyyd pääsen ma trammiga tööle, aga ainult poole teed. Ei ole marsruuti, millel bussid trammi ei dubleeriks.

Ja sellegipoolest valin ma võimalusel ikka trammi. Ta tundub kuidagi rohkem inimeste jagu olevat. Neid on seal vähem - või neid tundub olevat vähem - ja seal oleks justkui ka tera rohkem ruumi. Vaevalt see tegelikult nii on, kuid vahel ometi. Hommikuti tööle tulles on trammid justkui poole tyhjemad kui bussid. Kyllap seepärast, et trammiga saad, kuhu saad, aga buss viib su kõikjale.

Mina kõikjale ei taha. Mina tahan trammi.

Mulle meeldivad rööpad.