Tahan ka nii!

Asjatan kahes lehes, ysna erinevates rollides. Mõnes rohkem (ajaliselt ja rahaliselt), mõnes rohkem (isiklikult ja emotsionaalselt). Loen päris mitut muudki Eesti lehte. Mõnd regulaarselt, mõnd irregulaarselt. Näen leheteo kõhu- ja seljapoolt. Tekib mingi pilt.

Yks mu lemmiklehti on Wired. Yldiselt keskendub tehnikale ja sellega seonduvale, aga igast numbrist on võimalik leida midagi pea igayhele. Kord räägitakse autistidest, kord organisatsioonikultuurist, kord alternatiivenergiafirmade seostest ja omanikest.

Vahel vaatan ma Wiredit aga eriti näljase näoga. Just siis, kui mõtlen, mis tunne on sihukest lehte teha. Kummalisel kombel on neil niihästi kasutajasõbralik veeb, kus miski silma ei röögi ja teksti ymber on enamjaolt puhas valge pind - uskumatu, ent Wiredil on veebiski kujundus! - kui ka suurepäraselt kujundatud paberväljaanne, milles pidevalt on uued visuaalsed lahendused ja reklaamidki sobivad keskkonda. Kirjavigu praktiliselt pole, nyrimeelset kollast värvi kah mitte. Lood algavad aga tihtipeale umbes nii: "Seda artiklit kirjutades kohtusin kolme nädala jooksul kõigi Jaapani mangatööstuse tippudega..." Ning kui Apple'i juht Steve Jobs Wiredi ajakirjanikku jutule ei võtnud, väärib see eraldi äramärkimist. Kuidas kurat nemad seal nii saavad? Tahan ka!

Paraku tahab see kõik ysna palju raha. Head uurivat ajakirjandust põlve otsas ei tee - natuke vahel jah, ent mitte numbrist numbrisse. Kirjutajad väsivad, allikad tahavad raha. Raha tahab ka kujundus - tehnika ja inimesed. Mõnd asja lihtsalt ei tee Eesti mastaapides järele.

Aga proovida ikkagi võiks. Teatud printsiipidest kinnipidamine nõuab ju yksnes tahtmist. Kasutajasõbralikkus, terasus, kiirus, lihtsus, täpsus, hea maitse. Eneseväärikus, lugupidamine nii endast kui ka lugejast. Kui sul on nyri tunne mingit lugu kirjutada, siis ära kirjuta. Kui materjalist aru ei saa, õpi. Mis sest, et on keeruline ja raske - seda tasuvam on tulemus. Ära ohverda teksti kujundusele, ära ohverda kujundust tekstile. Mõlemad võivad olla head, mõlemad peavadki olema head. Lihtne ju?

Millegipärast on mul tunne, et Eestis enamasti isegi ei yritata.