Thursday, January 29, 2009

Uneuni

Kell helises. Et olin just näinud unes, kuidas äratuskell helises, aga oli alles õhtu ning mul polnud erilist vajadust yles tõusta, vajutasin kella kinni ning magasin edasi. Tegelikkuses oli siiski hommik.

Sorry, Zhuangzi fännid, liblikat täna ei näinud.

Pealkirjaesteetika

Mõni ikka ei oska pealkirju panna. Kui välisuudise kohale kirjutatakse "Meeleavaldajad nõuavad Madagaskari presidendi tagasiastumist", kas on siis ime, et seda loeb ainult autori vanaema ja kaks Tallinna Loomaaia asukat? Ja ometigi oleks võimalusi lõputult:

* "Ravalomanana kutsus inimesi jääma rahulikuks" - Kõlab nagu muusikauudis. Mingi reggae-bänd? Nime teine pool tuleb ilmselt sõnast mañana.
* "Mässavad leemurid ründasid raadiojaama" - Kellele ei meeldiks väikesed nunnud loomad, kes muutuvad vägivaldseks? Gremlinid on ju tänini populaarsed.
* "Linnapea nõudis presidendi tagasiastumist" - Enamik arvaks, et jutt käib Savisaarest.
* "Antanarivo, meil on probleeme!" - Ulmeklassika. Ma peaaegu et kuulen juba taustaks kõlavat "Ilusal sinisel Doonaul" (mida yhel plaadil tituleeriti Straussi teoseks "Kosmoseodysseia 2001").
* "Linnapea õhutab inimesi mässama" - Jälle see Savisaar.
* "Yhiskonnas on allakäik" - Refereeritakse ilmselt Eesti sotsiolooge.

Aga keda huvitab Eestis Madagaskari poliitika? Tõepoolest, hullem oleks vaid "Aafrika Liit soovib lahendada probleeme dialoogi abil". Algatamise menetlemise protseduuride läbiviimine, juhhei!

Wednesday, January 28, 2009

Pealkirjaeetika

Kui ma kirjutan uudise sellest, et USAs levivad tööpakkumispettused ning justiitsminister Rob McKenna hoiatab nende eest, kumb tuleks siis pealkirjaks panna: "Ameerikas levivad tööpakkumispettused" või "Ettevaatust, tööpakkumine võib olla pettus!"?

Muidugi on asi suhteliselt selge. Esimene pealkiri on asjakohane ja konkreetne. Teine teeb veebimeedia välisuudiste tavalise triki ning tõmbab inimesi lugema, vaikides maha syndmuse asukoha. Inimesi ju välisuudised ei huvita, maailm väljaspool Eestis ei koti, vabandage, kedagi. Aga kui kodanik loeb juhtlõiku, pettub ja tagasi Delfisse kargab, on klikk juba käes. Alatu? Kahtlemata!

Minule makstakse palka klikkide pealt. St, kuni tuleb klikke, peetakse mind palgal. Kui ykskord enam ei tule, siis ei peeta ka. Mulle meeldib raha saada. Järeldus?

Ideaalses maailmas ei klõpsi inimesed kollastel pealkirjadel. "Andrus Ansipil avastati kolmas munand", "Eve Kivi leiti surnult Barack Obama voodist" ja "Anu Saagim: Maret Maripuu on tegelikult mees!" ei pälvi seal mingisugust tähelepanu. Inimesi huvitavad pigem põhjalikud ja teemasid korralikult lahkavad artiklid kogu laiast maailmast nende ymber, mina aga saan rahulikult kirjutada pealkirju, mis räägivad artikli sisust. Tõsi, seal pole ilmselt ka tööpuudust ega tööjõupuudust, mistõttu tööportaale pole tarvis ning mina teen mingisugust muud tööd. Noh, ega kõik ei saa ideaaliski ideaalne olla.

Tuesday, January 27, 2009

Kummitused

Pärast eilset uudist selle kohta, et Boliivia staarpresidendi Evo Moralese algatatud rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks tõenäoliselt läbi läks, kummitas mul peas terve päev otsa kunagi USAs populaarsetest hiiremultikatest inspireeritud lauluke "Speedy Gonzales".

Ainult et erinevalt Pat Boone'i kuulsaks lauldud versioonist kõlas seal iga kord nime "Speedy Gonzales" asemel "Evo Morales". Proovige, laulge kaasa - päris hästi jääb kylge.



Mind hämmastas, et keegi Youtube'is niisugust versiooni polnud teinud - "Evo Morales" kõlab selles laulus nii loomulikult. "Evo Morales, why don't you come home..."

Sellega seoses arutasime eile, kas Haige Mõistuse Syndikaadi egiidi all loodud muusikaline kollektiiv peaks kandma nime Haige Mõistuse Bänd või Eriti Haige Muusika Ansambel. Ehkki ma ei tea, mis mina seal teeksin - yhtki pilli ma ei mängi ning viisi ei pea. Ainult maki võin käima lylitada.


***

Juba pikemat aega kummitab kuklasopis yks kirjanduslik anekdoot.

"Muidugi tean ma Doris Karevat! Ja tema meest, Karevit, mäletan samuti täitsa selgelt!"

Eeskujuks ilmselt lugu sellest, kuidas Leonid Brežnev millalgi võimuaja lõpupoole, mil ta mälu juba trikke hakkas tegema, kohtus Kremli koridori peal Lenini naise Nadežda Krupskajaga, kes tolleks ajaks pidi olema juba ysna vana hall mutike.

"Ega teie mind vist ei mäleta, Leonid Iljitš?" kysis Krupskaja. "Muidugi mäletan, Nadežda Konstantinovna!" ruttab Brežnev kinnitama. "Ja teie meest, Krupskit, mäletan ka täiesti selgelt!"

Monday, January 26, 2009

Miks tuleb enne magamaminekut syya

See lõik on nii pagana ilus, et ma lihtsalt pean seda tsiteerima. Iga kord, kui yle loen, hakkan jälle naerma. Mõtlesin korraks tõlkimise peale, aga sel kellaajal enam ei viitsi. Lähen parem ja otsin köögist yhe ampsu.

I think I have a borderline eating disorder, but then, nobody has a normal relationship with food these days. It's in my blood - I'm Irish, we went through a famine. I'm the kind of person who won't go to bed hungry in case I starve to death in my sleep. When I was straight, it would really annoy me that women would say they didn't want dessert and then steal half of yours. Of course, now those seem like halcyon days - as an older gay man there is no such thing as dessert.
Graham Norton
"My favourite table"

Retsept:

Pane punased oad keema ja puista endisest seljankapurgist vette pisut soola. Loe paki pealt, et ube tuleb keeta 60 minutit. Tule tunni pärast kööki tagasi ja proovi hamba all. Tee endale paar võileiba, lisa kastrulisse vett ning keeda ube veel 60 minutit. Tule uuesti kööki ja proovi ube. Vannu natuke, kalla ubadelt veeriismed ning vala oad kaussi.

Pane riis soolvette keema. Tule poole tunni pärast tagasi ja proovi riisi. Ohka ja vala riisi pealt vesi ära. Lõika pannile pisema junni jagu hakkliha ning paar sibulat. Lisa soola. Tee veel yks võileib ja mine veerand tunniks töö kallale tagasi.

Tule kööki, satu kergelt paanikasse ning sega hakkliha ja sibulat. Proovi sibulat hamba all. Ohka veel kord, kata pann taas kaanega ning tee endale yks võileib ja suur kruusitäis teed. Kui tee otsa saab, kalla pannile oad ning riis. Leia kapist leitud tundmatu koostisega indiapärane maitseaine ning kata panni sisu sellega. Sega. Lase veerand tundi haududa. Siis keera pliidi alt tuli ära ning tee endale veel yks tass teed.

Kui ka see tee otsas on, oled juba nii näljane, et sul on ysna ykskõik, kas oad krõmpsuvad hamba alla või ei. Õnneks ei saa maitse yle väga nuriseda, pärast kella yhtteist õhtul kannatab syya kyll.

Sunday, January 25, 2009

Eestlased ja mustlased


Mul on tunne, et see pilt räägib eestlastest rohkem kui mustlastest.

Kes tunneb Blogspoti hingeelu?

Ehk siis asjatundlikku nõu oleks vaja. Nimelt risustavad mitme mu lemmikblogi sabasid viimasel ajal lingid minu postitustele. Kohta, kuhu peaks ilmuma konkreetsele postitusele viitavad lingid, ilmuvad minu täiesti suvalised postitused. (Näiteks Jaanu Piirsalu viimase jutu all - no kui ma seda alles praegu lugesin, kust ma siis varem linkida teadsin?)

Mul on kuri kahtlus, et jama tekkis pärast seda, kui riputasin endale siia blogrolli. Ilmselt on Blogspoti skript kuidagi bugine. Aga kust otsast?

Võib-olla annaks probleemi mingi mõistliku liigutusega lahendada, panna kuhugi mingi linnuke vms? Ei taha kohe kuidagi sõbralikke paiku reostada. Kui keegi midagi paremat ei soovita, võtan selle jupstyki maha ja vaatan, kas läks paremaks. Hea nõu on igatahes teretulnud.

Saturday, January 24, 2009

Minu valimisplakat


Või, noh, idee on minult, Jutik tegi ja Edik joonistas.

Mul on tunne, et seda kiiresti koolides ja kaubamajades levitades võime veel päästa Eesti kasvava noorsoo.

Friday, January 23, 2009

Kes tahtis häid uudiseid?

Minge ja lugege: Postimehes kirjutas Raimu Hanson terve pika loo sellest, kuidas ta Tartu linnaraamatukogus liftiga sõitis, poeetilise pealkirja all "Raamatukogu lift elustas alakõhus ärevusliblikad". Tõsi kyll, alla pidi ta jala tulema. Nagu ennustas yks otseelust.com-i hiljutine pealkiri, selle liftiga saab ainult yles.

Liblikas Raimu Hansoni kõhust. Foto: Zooloogiamuuseum

Kirjutage Postimehe peatoimetajale Merit Koplile ja ytelge, et tahate rohkem sellist sisukat ajakirjandust. Tõepoolest, milleks kogu see masendav majandus ja poliitika? Elu on ju ilus.

Lõik kirjast

luuletusi võiks ju ka võtta nagu probleeme. sirutad näiteks käe riiulisse ja võtad luuleraamatu. avad esimeselt lehekyljelt. loed luuletuse läbi, tõmbad joone alla, kirjutad võrdusmärgi ja vastuse. luulekogu on siis nagu atemaatikaylesannete harjutusvihik. meetod on leida pikale luuletusele lyhike vastus, mis võrdub kogu eelnenud pika avaldisega. avaldusega. mis puha. kas niimoodi neid luuletusi kirjutataksegi? et mõtled välja vastuse, siis konstrueerid sellest tagaspidi luuletuse. mida pikem ja keerulisem saab, seda parem. peaasi ainult, et vastus õige oleks. tegelikult ma olen yhte sellist hiljuti isegi näinud. inglastel oli selline koolkond millaski, vist seitsmekymnendatel, nagu marsi koolkond. see sai nime craig raine'i luuletusest nimega marslane kirjutab koju postkaardi. raamatud on mehhaanilised linnud ja mõningaid neist hinnatakse tiivamustri pärast - nad panevad silmad sulama või keha karjatama ilma valuta. ma pole kunagi näinud, et ykski neist lendaks, kuid vahel nad istuvad käe peal. udu on siis, kui taevas on väsinud lendamast ja puhkab oma pehmet masinat maapinnal: kui maailm on pehme ja raamatulik nagu illustratsioonid krabiseva kattepaberi varjul. vihm on siis, kui maa on televiisor. sel on komme muuta värvid tumedamaks. auto on tuba, mille lukk on seespool - tuleb pöörata võtit, et vabastada maailm liikumiseks, nii kiireks, et sa pead vaatama filmilt kõike, mis vahele jäi. aga aeg seotakse randme kylge või peetakse seda karbis, kus see kannatamatult tiksub. kodudes magab kummitav aparaat, mis norskab, kui sa selle yles korjad. kui vaim nutab, tõstavad nad selle huulte juurde ja kussutavad häälitsedes unele. ja siiski äratavad nad selle yles, kõdistades seda sõrmega. ainult noortel on lubatud avalikult kannatada. täiskasvanud lähevad karistustuppa, kus on vesi, kuid mitte midagi söödavat. nad lukustavad ukse ja taluvad hääli yksi. kellelegi ei tehta erandit ning igayhe valul on erinev lõhn. öösiti, kui kõik värvid surevad, poevad nad paarikaupa peitu ja loevad iseenestest - värviliselt, silmad kinni.




Algtekst:

A Martian Sends A Postcard Home

Caxtons are mechanical birds with many wings
and some are treasured for their markings -

they cause the eyes to melt
or the body to shriek without pain.

I have never seen one fly, but
sometimes they perch on the hand.

Mist is when the sky is tired of flight
and rests its soft machine on ground:

then the world is dim and bookish
like engravings under tissue paper.

Rain is when the earth is television.
It has the property of making colours darker.

Model T is a room with the lock inside -
a key is turned to free the world

for movement, so quick there is a film
to watch for anything missed.

But time is tied to the wrist
or kept in a box, ticking with impatience.

In homes, a haunted apparatus sleeps,
that snores when you pick it up.

If the ghost cries, they carry it
to their lips and soothe it to sleep

with sounds. And yet they wake it up
deliberately, by tickling with a finger.

Only the young are allowed to suffer
openly. Adults go to a punishment room

with water but nothing to eat.
They lock the door and suffer the noises

alone. No one is exempt
and everyone's pain has a different smell.

At night when all the colours die,
they hide in pairs

and read about themselves -
in colour, with their eyelids shut.

-- Craig Raine




Wikipedia:
Martian poetry was a movement in British poetry in the late 1970s and early 1980s. Poets most closely associated with it are Craig Raine and Christopher Reid. The term Martianism has also been applied more widely to include fiction as well as to poetry. The word martianism is an anagram of one of its principal exponents: Martin Amis. Amis promoted the work of both Raine and Reid in the Times Literary Supplement and the New Statesman.

Thursday, January 22, 2009

Võib-olla viimane postitus Krauklisest

Krauklis on kasvanud suureks
kõigile ulatab käe
teab et kultuur jääb kultuuriks
siis kui ka silmad ei näe

Krauklis ütles Läti televisioonile antud intervjuus, et klient võiks teenuse eest ikkagi maksta.

Krauklise pea läinud halliks
vähe on luulet seal all
üks mis jääb alati kalliks
pink vana kase all

Peale selle kinnitas Krauklis, et pensionärid võivad olla mureta – pension tuuakse neile ikka koju.





Allikad: Jyri Ydi ja EPL

Wednesday, January 21, 2009

Lõppjaam, meemireisijatel palume väljuda

Mõtlesin, millest täna kirjutada. Kohutav väsimus on peal. Mitu ööd ei ole mnagada saanud, isegi öösel kell neli ei tule und. Tööta või ära tööta, muretse millegi pärast või ära muretse. Ärkveloleku tunnid sulavad yheks kleepuvaks känkraks, millest suure vaevaga sabu ja sarvi eristad. Nii et mõte venib nagu tigu tatis ja mõtte omanik ei ole kah sugugi kirkaim kärbes kapis - või kuidas see ytelus käis. Kirkaim kirka kaevanduses. Mis iganes.

Õnneks leidsin postkastist meemi. Nii et ehkki ma muidu mingeid blogimänge eriti ei armasta, lähen seekord rõõmuga kergeima vastupanu teed. Eriliselt syvenemata ja mõtlemata.


***

1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need.
Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

2. Anna 5:le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. Kaks neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.
Kes viitsib, võib ise väikest vahvat mängu mängida: loe lauset ja mõistata, mis võiks olla selle kontekst. Siis piilu ja vaata järele. Minul ajas kyll juhtme kokku. (Aga see juhtub ka kergesti. Pigem on vastupidised juhtumid erandlikud.)

1. Pere, pere, pere, pere, pere.

"EYE ja euromais on yhtne NATO pere,
kel Reagan, Thatcher, Pinochet teeb pai ja ytleb tere."

"Mulle järgnes mu selja taga autost väljunud ostuhuviline pere."

"Käisime neljakesi Ambla vallas Lombi pere mahajäetud majapidamist koristamas (nagu yks jutukas kylamammi meile pärastlõunal seletas)."

"Kinnisvara, pere ja suguvõsa, harjumused, mälestused ja mugavus hoiavad kinni."

"Teiseks aga ei mõista ta inglise keelt - asjaolu, mis tagaks Arnoldile tingimatu ja siira toetuse kogu YRO ametnike yksmeelse ja vennaliku pere poolt."

2. Sõprus.

"Tema jutustas aga edasi, kui tore on ikka rahvaste sõprus ja kui tähtis on hästi läbi saada ja et iga rahva seas on nihukesi ja nahukesi ja päris mõistlikke inimesi kah."

3. Armastus, armastus, armastus.

"Kui hale on vaadata inimesi, keda innustab mingi lapsik, meeletu armastus püsside ja trummide vastu!"

"Harva oskavad inimesed puhast ja yllast armastust hinnata, räägitagu sellest siis kui palju tahes."

"Lugesid lapsukesed hiljuti "Rehepappi" ja vaidlesid tykk aega, kuni neile kuulutati, et "Rehepapi" peaidee olevat armastus. No kuidas saab armastus "Rehepapi" peaidee olla?"

4. Mina ise.

"Mina ise kyll oma blogi ei näe."

5. Mida iganes, mida iganes, mida iganes, mida iganes, mida iganes, mida iganes, mida iganes, mida iganes, mida iganes.

"Esimeses seostatakse kaks seostumatut asja, teises oskab vapper võitleja esineda ainult õigetes kohtades ning kolmandas põhjendatakse rahanappusega mida iganes - näiteks yhe pisiimpeeriumi laiendamist."

"Öeldagu rottide kohta mida iganes, ent nad ei lõiganud katkust kasu."

"St, loomulikult on see poliitiliselt sedaviisi kujunenud ja hirmus vahva ja mida iganes."

"Mida iganes."

"Koht, kuhu pöördub kohalik, kui ta tahab Eesti kohta infot või õppida keelt või lugeda kirjandust või mida iganes Eestisse puutuvat, millega saatkonda koormata oleks liiast."

"See tähendab aga, et tegelikult on rahvas nagu savi, millest võib voolida, mida iganes: auto, maja ja purjejahi, kas või trooni Suurele Juhile ning järi, millele jalgu toetada."

"Mida iganes sa ka mõtlesid, see kaob."

"Täpsemalt siis rõivapudukaupmees: poodnik, kes myytas eelkõige rõivategemiseks olulisi pudinaid nagu nööbid, niidid ja lindid, sekka valmis aksessuaare nagu mytsid ja kindad, algselt aga kõikvõimalikku muudki pudi-padi: mõõku, sarvi, hiirelõkse, krutsifikse... mida iganes."

"Haisutatakse löriseva bensiinimootoriga (või mida iganes nad sinna sisse panevad) ning et lõpuks ikkagi kõike puhtaks ei saada, hakatakse homme jälle otsast pihta."


***

Sageduse järgi otsustades on mul siin kaunikesti ebamäärane ja pohhuistlik blogi.
Mida iganes.


***

Punkte 2 ja 3 ma kyll enam täita ei viitsi, isegi yle lugeda mitte. Kui keegi tahab seda edasi mängida, võib vabalt väita, et minu käest sai. Mina olen ikka nõus syydi olema, see tuleb mul hästi välja.

Siin on siis selle meemi kuulsusetu lõppjaam, jajah.


***

Ostsin päeval koju tulles apteegist yhe hea ja õnnetu inimese soovitatud "Hea une tablette". Näis, ehk aitavad.


***

Elu tundub palju muretum, kui saad teada, millised mured teistel on. Kysimus pole selles, et kellelgi kuskil on alati hullem; abstraktsioonid ei maksa midagi. Kysimus on selles, et kellelgi lähedasel on palju hullem, nii halb, et ei oleks suutnud kujutledagi. Tema pärast muretsedes lakkad enda muredest hoolimast.

Tuesday, January 20, 2009

Porno on ausam kui elu24

Memokraat algatas kampaania, mis kutsub inimesi yles kollastel uudistel mitte klikkima. Mõju peaks käima sedapidi, et kui mingit sorti uudiseid ei loeta, siis neid varsti ka ei tehta, Eesti ajakirjandus muutub puhtamaks ja õilsamaks.

Kardetavasti puudutab see siiski kaunis väheseid inimesi. Enamik Paris Hiltoni uudistel klõpsijaid loeb neid, sest on Hiltonist huvitatud. Nemad sellise jutu peale vedu ei võta, kuna nende jaoks on see lehe põhisisu. Muu aitab yksnes tekitada stressi, mis sobib ettekäändeks, et jätta ropp kommentaar, võtta naabrimehega paar õlut ning kiruda valitsust.

Kes kollaseid uudiseid tõepoolest silmaotsaski ei talu, need neid ka ei loe. Nii et kampaania sihtgrupp on põhiliselt need inimesed, kes peavad ennast kollasest kraamist paremaks, kelle jaoks on lehe põhisisu yhiskond-kultuur-majandus-poliitika vms ning kes sellest hoolimata aeg-ajalt, kui keegi ei näe, lähevad mõnda mahlast lugu vaatama. Aga nad teevad seda niikuinii salaja, avalikult ilmutavad nad elu24 ja Delfi suhtes ylimat põlgust.

Nii et ainus lootus on rõhuda nende sydametunnistusele: aja ka kodus diivanil vedeldes selg sirgu ning seo lips ette, sest sa oled sisimas korralik ja väärikas inimene. Ehk siis kampaania kõnetab suhteliselt marginaalse grupi arenenud sydametunnistusega osa. Ei kõla just lootusrikkalt.

Võib-olla aitaks natuke teistsugune lähenemine paremini. Suur osa kollaseid uudiseid töötab vanade heade hoobade, seksi ja vägivalla abil. Loogilisem olekski jätta moraal sinnapaika ning pöörduda inimese poole selle kaudu, mis ta hinge puudutab. Kui inimest julgustatakse tegema seda, mida ta soovib, võib ta tõepoolest asendustegevusest loobuda.

Plakatitel võiks seista parem midagi seesugust:

"Milleks sulle Pärnu pätid?
Ole enda vastu aus,
vaata parem löömafilmi!"

"Milleks sulle Saagim?
Ole enda vastu aus,
vaata parem pornot!"


Ehkki kardetavasti ei aitaks see inimeste puhul, kes loevad uudiseid tööl - nagu näiteks enamik Delfi lugejaid. Väike hype Saagimi juurde võib kolleegidele märkamatuks jääda, hardcore või bojevik vaevalt.


P.S. Mina käisin täna näiteks Delfis uurimas, mida yhest mu lemmiknäitlejast John Cleese'ist kirjutatakse. Väidetavalt leidis ta endale filmivõtetelt noore, kena ja andeka koomikust pruudi Barbie Orri ning neil läheb hästi. Noh, tore ju. Palju õnne. Priit Pärn meeldib mulle ka ning mul pole vähimatki kavatsust seda häbeneda.

Monday, January 19, 2009

Päikesepoisid: metsandus on kunst

A says: mis on metsandus?
on see äri?
on see majandusharu?
B says: majandusharu jah
äri vahel ka
A says: ei! see on kunst ja teadus, ytleb meile Wikipedia!
Forestry is the art and science of managing forests, tree plantations, and related natural resources
ei mingit labast äri
B says: heh
see oli minu järgmine mõte
et hortikultuuri kõrgem tase
kõrghaljastuse puudumisel helistada metsandajale
A says: jep
uus RMK juht ytles ju ka, et metsa kasvatatakse kirvega
ega ta ilma ei kasva
pole kunagi kasvanudki
B says: "kasva, muidu saad kirvega!"
ja kujuta nyyd ette Ježovit või Jagodat, kes on põlu alla langenud ja RMK juhiks saadetud
A says: puule rauad kylge ja pitsitama
kasva, raibe!

Biokeemia edusammud minu köögis

Kallasin kuuma vee supitopsi, segasin pulbrit hoolikalt ning surusin kaane peale. Tõstsin siis potsiku õhku ja lugesin sellelt: "Külasupp kapsaga". Hmh. No štši on minu arust siiski ennekõike hapukapsasupp, olgu siis po-derevenski või po-gorodski. "Koostis: kapsas, tärklis, sool, taimerasv, taimse päritoluga rõõsk koor..."

"Misasi?!" röögatasin mina. "Taimse päritoluga rõõsk koor," vastas supitops ja kehitas õlgu.

No kui nii, siis nii. Kevadel lähme kõik šefluse korras maale lehmi istutama.


***

Loen parasjagu toredat raamatut, kus on hulgaliselt toiduretsepte. Hakkab varsti läbigi saama. Selliseid raamatuid on ikka vahva lugeda.

Paraku armastavad kokandushuvilised ennast populaarteaduslike sulgedega ehtida. Ja nii panigi hea hing siiras tões ja vaimus kirja:

Naturaalmesi sisaldab ligi 400 elemente ainet nagu näiteks glükoos, fruktoos (75%), vesi (18%), sahharoos (2%), vitamiinid, mineraalaineid, vaha, aroomaineid, happed, eeterlikud õlid, biostimuleerivaid ained, värvained ja fütontsiid, antibiootilised aineid (baktereid- ja hallitusseenteeoseid hävitav).
Rahvast, kes tunneb keemilisi elemente nagu glykoos ja sahharoos, ei suuda päästa ykski iibetõstmisprogramm ega koolireform. Ta myrgitab ennast isegi palja veega ära.

Sunday, January 18, 2009

Puritaanid ja snoobid

Puritaanide ja snoobide vahel vahet teha on keeruline, kuid siiski võimalik.

Mõlemad usuvad, et teiste jaoks sobilik neile ei kõlba.

Mõlemad usuvad, et nad ise on seepärast paremad. (Huvitav põhjuslik seos, kas pole?)

Yhtede arvates on teiste jaoks kõlbulikud asjad aga nende jaoks liiga head - sädelevad, peened või lihtsalt mõnusad -, teiste arvates on neil endil parem maitse.

Mine võta kinni, kumb on hullem. Isiklikult eelistan siiski snoobe - nad on iseseisvamad.


***

Võrdluseks mõned silmapaistvamad isendid:









Saturday, January 17, 2009

Mulle meeldib propaganda

Täpsemalt: propaganda2009.



Nojah, video ei ole kõige vaimukam - aga kriitika objekt ei ole ka. Minge ja vaadake parem plakateid Tallinna tänavatel ning võrrelge neid siis loosungitega Propaganda2009 kodulehel. Sarnasus on märgatav.

Friday, January 16, 2009

Kinnisvara sai otsa


Kv.ee raske raha eest ostetud reklaam Päevalehe veebis täna hommikupoolikul.

Euroopa täna ei tööta

Tahaks näha võrdlusandmeid tööpuuduse kohta Euroopa Liidu riikides. Mis on loogiline koht nende leidmiseks? Muidugi ELi statistikaamet Eurostat.

Oi, kui palju vahvaid pealkirju! Ja kui pikad URLid! Kindlasti leiab siit palju põnevaid andmeid.

Näe, soovitatakse registreerida. Minugi poolest, kyllap ma tulen siia yha jälle.

Ah et kasutajanimi peab olema vähemalt 8 tähte pikk? No võib-olla neil on tõesti nii palju kasutajaid, et vähemaga ei tule välja. Proovime. Aga ei tea, miks seal ainult suurtähed olla tohivad?

Passwordis peab olema vähemalt 7 tähte ja number? No see on veel isegi ysna mõistlik soov.

Ankeet täidetud, kontrollime veel korra. Valmis. Vajutame nuppu ja... Unexpected error. Tahetakse sisselogimist. No proovime... Ikka error.

Äkki saan uuesti registreerida? Ei, registreerimise asemel tuleb seesama error ning nõutakse sisselogimist.

Ahhaa, vasemal all nurgas on koht, kus saab teatada probleemidest. Näe, kirjutame sõbralikule itionule ja kõik kysimused leiavad lahenduse! Hmmm, vist ei leia. Nõutakse sisselogimist.

Kuidas saab kasutaja sellises systeemis teatada, et ta ei saa registreerida? Arvatavasti ei saagi, registreerimisel pole vigu ette nähtud. Kasutajaid ilmselt ka mitte.

Et rõõm oleks täielik, viitab enamik toreda välimusega linke mitte statistikale, vaid Eurostati avalehele. No palju tänu vahvatele veebitreialitele, kes Euroopa maine ära kujundasid.


P.S. Lõpuks laekub siiski kiri, kus teatatakse registreerimisest. No näis, võib-olla hakkab kasutajanimi millaski isegi tööle. Aga suurte ja väikeste tähtede ning salasõna pikkuse pärast muretsejatest poleks kyll oodanud, et nad salasõna kirja sisse kirjutavad. Turvaeksperdid, my ass.

P.P.S. Need andmed, millele ma ligi pääsen, lõpevad igatahes 2007. Kahjuks pole ma ajaloolane. Kes tahab lugeda rohkem kui aastavanuseid uudiseid, vehkigu agaralt käega.

Thursday, January 15, 2009

Raamatureklaam

Et Kristiine keskuses on miski allahindluskampaania, astusin sinnakanti sattudes läbi ka Varraku väikesest mõnusast raamatupoest. Enamik huvitavaid asju oli mul endal juba olemas, aga paari näite varal teen igaks juhuks siiski reklaami. Ehk saab keegi vähese vaevaga õnnelikuks.

Herta Laipaik "Kurjasadu" - 49 krooni



Umberto Eco "Minipäevik" - 78 krooni



Põhja-osseedi eepos "Nardid" - 82 krooni



Frank Herbert "Dyyni ketserid" (sarja 4. köide) - 99 krooni



Frank Herbert "Dyyni jumal ja keiser" (sarja 5. köide) - 99 krooni



Mihhail Velleri suurepärane "Nevski prospekti legendid" maksab Varrakus siiski 51 krooni, nii et mõistlikum on osta sama raha eest kõrvalt Apollost kaks tykki, 25 krooni eksemplar. Sorry, Varrak.


Nojah, nyyd on see jutt mu laual nädal aega valmimist oodanud. Loodetavasti pole allahindlus veel läbi - või kirjeldasin ma pelgalt tykikest Eesti raamatukaubanduse ajalugu.

 
eXTReMe Tracker