Ei sest riigist enam asja saa
Postimehest jäid silma kaks lähestikust uudist.
1. "Vaher: riigireetmise karistust tuleks tõsta eluaegse vangistuseni"Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul tuleks kaaluda riigireetmise eest ette nähtud karistuse ülemmäära tõstmist eluaegse vangistuseni.
2. "Kohus lasi rasketes kuritegudes süüdi mõistetud Leo Pulsti vabadusse"
Praegu on kohtul riigireetjat võimalik karistada 3- kuni 15-aastase vangistusega ning järgmine aste oleks juba eluaegne vangistus, sest 30-aastast vangistust Eesti karistusseadustik ette ei näe.Viru maakohus otsustas ennetähtaegselt vabastada mitmetes rasketes kuritegudes süüdi mõistetud Leo Pulsti. /.../ Pulst ja tema jõuk olid kohtu eest 2003. aastal, kui ninamees mõisteti 14 aastaks vangi.
Riik on abstraktsioon. Jah, see kehastab ja tähistab igasuguseid asju ja nii edasi ja nii tagasi. Jah, sel on kalduvus panna inimesi õõnsaid pateetilisi kõnesid pidama. Aga see on pigem miinus kui pluss.
Leo Pulsti ja tema jõugu teod said alguse 1996. aasta septembris, kui Pulst, tema sõber Marek ja Levan peksid autoremonditöökoja omanikku, nõudsid temalt 50 000 krooni, võtsid selle katteks päevi näinud Mercedese, mobiiltelefoni, raha ja sõrmuse. Sellele järgnes röövimisi, peksmisi, väljapressimisi ja vargusi.
21. detsembril 1999 peksid Pulst ja tema kaaslane oma korteris kodutut pesapallikurikaga kuni see murdus. Pulst lõikas kääridega mehelt kõrvad, tema kaaslane torkas noaga südamesse ja lõikas läbi kõri.
Inimpsyyhika ei talu abstraktseid mõisteid kuigi hästi. Need moonutavad meie reaalsustaju, kuni me hakkame pidama väljamõeldisi olulisemaks kui tegelikkust. Näiteks muutuvad usk ja isamaa haigestunutele tähtsamaks kui reaalsed, käega katsutavad inimesed. Järgmine samm on ohverdada tähtsusetu tähtsale.
Populistid muidugi elavadki abstraktsioonide varjus nagu hallitus hämaras ja niiskes. Ei midagi yllatavat. Nad levitavad retoorilisi haigusi aktiivselt ning halvemal juhul põevad neid ka ise. Öeldagu rottide kohta mida iganes, ent nad ei lõiganud katkust kasu.
Kommenteerisin kuskil just hiljuti: riigist, kus riigireetmist karistatakse karmimalt kui jõhkrat mõrva, enam head nahka ei saa.
Posts
2 märkust:
Ei ole nõus. Ok, ma pole ka kindlasti nõus, et jõhker mõrvar vabalt peaks ringi kõndima, minu poolest võiks ta kõndimised esimesel võimalusel lõpetada. Aga riigireetur ei ole sugugi parem - ta on potensiaalselt osaline massimõrvas. Ta paneb oma tegevusega ohtu kordi ja kordi rohkem isikuid, kui seda teeb ükskõik kui jõhket mõrvar. Mis jällegi ei tähenda, et ... Ehk siis ei saa öelda, et suurt vahet näeksin.
Väga huvitav kommentaar. Ka mina ei ole nõus.
Riigireeturiteks kiputakse kuritihti nimetama neid, kes tegutsevad mitte riigi, vaid selle parasjagu võimul olevate valitsejate vastu. See on liiga lihtne, et ykski kõvema käega režiim võimaluse kasutamata jätaks. Juba sellegi pärast ei kõlba poliitiliste institutsioonide reaalsetest inimestest tähtsamaks tõstmise komme kuhugi.
"Potentsiaalselt osaline massimõrvas" on retooriline vaht. Kui riikidevahelises vastasseisus osalev inimene on potentsiaalne massimõrvar pelgalt sellepärast, et võib tekitada mingil hetkel olukorra, kus yks riik yritab teist vallutada, siis paluks rakendada samu kriteeriumeid võrdselt kõigile, keda selles syydistada saab: luurajatele-spioonidele, sõjaväelastele, välispoliitikaga tegelevatele poliitikutele. Eranditult.
Iga reamees loob oma olemasoluga killukese võimalust, et tema kodumaa ryndab mingil hetkel mõnd teist riiki. "Potentsiaalne massimõrvar"? Niisuguse loogika korral - jah, kahtlemata.
Post a Comment