Wednesday, January 31, 2007

...ja seekordse auhinna saab...

Tänane Valve-Liivi Kingisepa nimeline keeleauhind läheb Mattiasele Hiiumaalt sõna särtspost eest.

Tõsi, Google näitab selle kasutamist juba 2002. aastast saati, kuid Mattiasel oli õnn esimesena sellega minu silma alla jääda.

Tublidusest yksi ei piisa, tilk õnne peab kah olema.

Ae, Peeter, kus sa kondad?

Kuuldavasti on Levada Maarjamäele jalgpalliväljakut ehitades ka tammealleele sae kylge pannud. Paha lugu kyll. Lehed kirjutavad siin, siin , siin ja siin, yks ilus tydruk aga siin. Inimesed saadavad rohelistele selliseid kirju:

Näidake palun, et tegemist on reaalse poliitilise jõuga ja võtke seisukoht Maarjamäe tammeallee hävitamise suhtes, millest täna laialt pressis kirjutatakse. Palun näidake, et suudate tegeleda reaalse keskkonna hävitamise juhtumiga. Tegemist on röövmõrvaga looduse ja meie elukeskkonna vastu. Tahaksin kuulda avalikult tribüünilt, mida kavatseb teha roheline erakond, et selliseid asju ei korduks. Ma luban teile, et kui seda suudate, siis hääletan valmistel teie poolt ja kutsun teisi ka seda tegema. Aga ainult siis.
Sellest võib järeldada ysna mitut asja.

Inimesed ei usu, et nende endi arvamusest midagi sõltuks, ykskõik, kuidas nad seda ka ei avaldaks. Millegi arvaja peab olema vähemalt partei, midagi inimesest suuremat ja tugevamat, kes suudab mõjutada ka teisi yle- ja ebainimlikke mytoloogilisi olevusi, näiteks Tallinna linnavalitsust ja mitmesuguseid võsana läbipõimunud keskkonnaameteid. Godzilla versus King Kong, koletiste kahevõitlus. Millal hakati uskuma, et organisatsioonid ei koosne inimestest? Kardetavasti ysna ammu.

Okei, Levada on muidugi mölakas. Hunt temaga. Eraisik võib olla loll, seda ei saa mitte kuidagi ära keelata, see on tema õigus. Ka firma juht või omanik võib olla loll - lasku aga käia, nagu syda lustib. Aga riigi ja omavalitsuse asutused peaksid arvestama lollide olemasoluga elanikkonna seas ja mitte laskma neil teha kõike, mida syda lustib. Lõppeks on nad lollide olemasoluga kyllaldaselt kokku puutunud, Tallinnal on Mõisast saati olnud mitu lolli linnapeadki. Ja ometi tuleb iga järjekordne lollus linnaametnikele samasuguse yllatusena kui talv. "Ennäe! Kas tõesti? No kust see siis siia sattus? Eile veel ei olnud..." Kõige tõenäolisemalt on asi selles, et pika ja masendava valitsuse käigus on linnaaparaadist lahkunud kõik need, keda miski veel yldse huvitas. Ja mida saavad inimesed selles asjas ette võtta? Kahe aasta pärast omavalitsusi valides saavad.

Ennemuiste keelas Peeter I tammede raiumise ära. Mitte mingitel erilistel looduskaitselistel kaalutlustel, nagu tänapäeval sageli leelutatakse, vaid strateegilise ressursi hoidmiseks: tammepuidust tehti laevu. Mis ta metsaryystamise eest karistuseks määras, ei mäletagi enam, ent kahtlemata oli see efektiivne. Ehk tasuks toonasest karistusseadustikust yht-teist laenata?

Tuesday, January 30, 2007

Meetrid lyhemaks, grammid kergemaks!

Need uueaegsed mõõdud ajavad jooma.

Vanal hallil ajal sai ikka kõrtsi minnes sada ja seened teha, aga nyyd sadat ei ole. Lähim on 8 tsee-elli, mida on seljanka kõrvale ilmselgelt vähe - eriti, kui lõhevõileib juurde võtta. Nii ongi siis lõpplahenduseks 160 grammi, mitte 100: vahe 1,6 korda.

Alkoholipoliitikud võiksid alustada mõõdusysteemi reformist. Kui eestlased õlut kah liitri asemel pindikaupa jooksid, kaoks alkoholism kohina ja pahinaga nagu vesi loputuskastist. Kaotaksid ainult Tallinna Börs, Irenaeus Smaga ja Kultuurkapital.

Monday, January 29, 2007

Kuu, Pätu ja Bond

Suur kuu oli nii madalal, et teda oli näha ainult yle kõige lagedama heinamaatyki. Ja ometi imestasin veel paari päeva eest, et kuud pole yldse. Hoiab madalat profiili. Oli endale ka paar pilveriba peale tõmmanud, ehkki mujal oli kõik selge, tähed nagu kõõm taevamantlil.


***

Väljast tulles ei tundu yldse -4 või -7 moodi, nagu ilm.ee väidab. Nyyd, kus see eestimaine talv lõpuks käes on, ei ole mina temaga enam harjunud.

Alles see oli, kui hommikul tuli paksu vihma ja mina sain naabrimammi käest teada, et meie maja kassi nimi on Pätu. Ammu olen mõelnud kysida, aga ei ole tihanud pärida. Nagu ikka, tulevad olulised asjad su juurde ise, sebimine on ebaolulise jaoks. Sellest ajast on mulle palju kasu olnud, kui koolitundide asemel kraavikaldal vedelesin, Belomori kimusin ja "Daodejingi" lugesin. Lapsed, tehke teie ka nii.

Kass oli tahtnud välja minna, aga kus sa siis lähed, kui sajab. Kõõluski teine ukse peal ja mammi ajas temaga juttu. Pätu otsustas lõpuks, et kykitab kitsal ukseesisel, kus katus pea kohal. Mammi läks tuppa ja mina tilkusin tööle.

Alles see oli ja juba on vedurid raudteeylesõitudel jalateed kinni sahanud. Ukerda ja vannu. Ei, inimeste sellele laiuskraadile kolimine oli viga ning siin ei aita isegi kliima soojenemine midagi. Mitte, et ma nii hirmsasti palavust armastaksin, ent mingi mõistlik vahestaadium võiks ju troopika ja kylmavöötme vahel olla. (Keel ei paindu kirjutama "paras" - kui ehk vaid parastamise tähenduses.)


***

Tol korral tahtsin muustki kirjutada, vihm viis asjad meelest. Et otsustasin lõpuks uue blondi Bondi ära vaadata, keda vaheldumisi kiidetakse ja kirutakse, aga minu "Casino Royale" osutus hoopis 1967. aasta variandiks. Jabur ta oli, aga kahetsema ka ei pannud. Näitlejate seast pole uusversioonil kedagi vastu panna: Peter Sellers, Ursula Andress, Orson Welles, Woody Allen, Peter O'Toole, Jean-Paul Belmondo... Kyll ma selle uue kah kunagi ära näen.


***

Mis me siit järeldame?
Kuu on parem kui Bond.
Eriti kylmaga.

Sõna jõud

A says:
lõunast! kodus oled vä?
B - kodus says:
ei
B - kodus says:
kirjad muutmata
B - kodus (valetan) says:
nyyd sai parem
A says:
eksitad siin vanainimest
B - kodus (valetan) says:
noori ikka ka
A says:
on jah parem
A says:
kohe rahunesin
B - kodus (valetan) says:
hea sõna võidab võõra väe

Friday, January 26, 2007

Kollane IT, rohekas kleidike...

Lõik IT-Neegri blogist:

Erakond Eestimaa Rohelised
Värske erakond, mis rõhub Rohelisele Mõtteviisile™, tuuleenergiale, "otsedemokraatiale", iibe tõstmisele, kuid IT-valdkonna kohta ei tundu nende programmis olevat sõnagi. Kurb.
Rahvas ootab. Vaikus. Ei kõssatagi. Keegi piilub võilille varjust. "Kas nad on juba ära läinud?" kysib yks lillehaldjas teise käest sosinal.


***

Et siis jah. Nad vastaku, kes kutsutud ja seatud.
Kes tunneb, et elab juhatusega kooskõlastatud elu.
Mina võin siia kleepida ainult oma isikliku arvamuse Neegri kommentaariumist ja see ei saa kohe kindlasti yhegi parlamendierakonna programmiks - ei nyyd ega lähema kymne aasta jooksul.


***

Järgnevale selgituseks: Neegri juures virisetakse otsedemokraatia kui populismi kallal, vesteldakse Eesti netistamisest ja Lawrence Lessigi toredast raamatust. Ei viitsi tsiteerida, huvilised mingu ja lugegu ise.


Niivõrd kui mina näinud olen, tundub otsedemokraatia mõistlikult rakendatuna olevat päris tore idee. Isekysimus on, kuidas ta praktikas rakendatavaks timmida.

Nagu ikka, on teooria palju ilusam kui päris elu, ning asjad takerduvad mitte niivõrd protseduuride kui inimeste taha. Ullikesed on veel pisiasi, suurem häda on retoorikaga. Uusi sõnu räägivad nimelt vanad inimesed. Mis tähendab, et sõnadega jaksavad nad harjuda, kuid kui järg sõnataguste asjadeni läheb, on need harjumatud, valulised ja kahtlased. Kas peab ikka nii palju ja kohe ja korraga? Kas on just tingimata vaja, et igayks sõna võtaks? Kurat, nad ju lobisevad nii palju. Meie Petsiga juba eile saunas rääkisime, sai nagu arutatud kyll...

Probleemid on inimestes, nende harjumustes ja suhtumises, mitte vahvates ideedes. Nagu Panso olla ytelnud, maksavad head mõtted kolm kopikat pang. Samas ei saa selliste asjade eest sõdimist järgmise põlvkonna hooleks kah jätta, sest siis on järgmine põlvkond juba harjunud, et uued sõnad vanu asju tähendavad, nad ei hakka uusi asju enam otsimagi.

Kui nyyd populistlikuks tagasi minna, siis orjanduse keelustamine oli kah kunagi väga kahtlane mõte. Yldine valimisõigus samamoodi. Ja veel naistele, kes seda enne näinud on! Ei sellest saa midagi head tulla...

Lobisema jäin. Aga IT kohta... kui jätta nyyd kõrvale pärapõrguinterneti kysimused (kurat, on ikka vaja kyll, et kogu su elu ja töö yhest ylbest tehnikust ei sõltuks) ja lastele õssu jagamine (miks ei võiks õss plaadi peal olla? pange siis juba muud sõnaraamatud ja õppeprogrammid ka, neist on ainult kasu), siis on ainus asi, mida ITs programmiliselt käsitella võiks, kogu see intellektuaalse omandi tsirkus. Mille lahendused minu kui IT-anarhisti ja kultuurigerilja poolest võib ka Rootsi Piraadipartei käest laenata.

Microsofti ärakeelamine Eesti territooriumil oleks kyll huvitav sotsiaalne, juriidiline ja infotehnoloogiline eksperiment, kuid ma jälgiksin seda siiski parema meelega kaugelt. Las notsu elab veel. Ilma Nõukogude Liiduta poleks meil tähesõjafilme, Pisipehmestki on mõnikord kasu tõusnud. Riiklikud systeemid võiks sellegipoolest avatud formaatides olla, suletud formaadid koos korporatiivse vajadusega kõigest pidevalt uusi versioone punnitada tapavad igasuguse ajaloomälu maha: omaenese vanu kirjugi ei pruugi mõne aasta pärast enam kätte saada.

Ja lõpuks: nagu on tõestanud ajaloolane Peeter Marvet, on Lessigi "Vaba Kultuuri" Ilveski juba ammu propageerinud. Huvitav, miks ykski teda ära ei tõlgi? Tõsi, tekst on raske, ent hullematki on tõlgitud. Finantseeriks või ise, praegu saaks ta raamatuturul täiesti bestselleriks mängida.
Muuseas, Lessigil on teisigi raamatuid.

Keelepoliitika 2

Lollid on hiiglama leidlikud.
Jätkame sõnastiku koostamist:

demagoogia (mitte demogoogia)
ümberkorraldus (mitte ümberkoraldus)
atentaat (mitte atendaat)
delegeerimine (mitte telegeerimine)
kandideerija (mitte kandideeria)


***

Et ei jääks muljet, nagu ma ainult poliitikuid sarjaks, poetan siia lingi Patendiameti kollektsioonile:
link.


***

Hiljuti oli yhele mu tuttavale Tallinna Pedagoogilise Seminari õppejõud väitnud, et õssus on uued reeglid ja sestap tuleb nyydsest kirjutada "potikud".
See oli nii jabur jutt, et kontrollisin ekstra uues õssust järele.
Jama puha.


***

Yhispank reklaamib end kodulehel vilkudes "Tartu Martoni" peasponsorina.


***

Ja et keegi ilma ei jääks, mingu yks kivi lohutuseks ka kodusesse kapsaaeda:

Maksuhalduri hinnangul oli tegemist olulise ning mahuka maksuasjadega, mis nudis ameti revidentidelt ja juristidelt suurt uurimistööd ja põhjalikku andmete andalüüsimist.

Hommikuprogramm

A says:
hommikust.
"ära küsi, mida maailm on andnud ungarile, küsi, mida ungari on andnud maailmale"
http://heddakas.blogspot.com/2007/01/ra-ksi-mida-maailm-on-andnud-ungarile.html
A says:
kas on olemas asi nimega traatköis?
A says:
"tere, meie oleme Maaväe Staap ja punume traadist köit"
A says:
äkki nad mõtlevad hoopis trossi
B says:
miks nad seda teevad?
B says:
äkki on siin mingi krutski taga?
B says:
kuidas mõista sõna "punume"?
B says:
või on see hoopis Traat?
A says:
jutumärkides on minu liialdus
B says:
"Tere, meie oleme Eesti Kirjanduse Selts ja punume Traadist köit" kõlaks ju...usutavamalt?
A says:
kõlaks
B says:
nonäe
A says:
aga EKS ei tee neid pagana kaevikuskeeme
A says:
ega kirjuta sinna "Traatköis"
B says:
aga võiks!
A says:
võiks!
A says:
tee juhatusele ettepanek
A says:
et nad töötaksid välja taktika sõjaks harimatuse vastu
A says:
koos kaevikuskeemidega
B says:
selliseid asju tuleb teha vabatahtlikkuse korras
B says:
nagu õpetab täna Tööandjate Keskliit
A says:
sissisõda?
A says:
Tööandjate Keskliit õhutab rahvast vabatahtlikele sissisõdadele?
B says:
töötab paremini
B says:
jep
B says:
loe postimehe ja päevamehe vahelt manifesti
B says:
nagu noored syrrealistid
B says:
mystiline nähtus
B says:
tulevad sihukesed vennikesed ja promovad kodanikuyhiskonda ja mty-sid
B says:
ja sõimavad rahvast võõrandunud erakondi
B says:
(ise taksos kuulsin, juht kuulas kukut)
B says:
(haruldus)
B says:
btw, see meenutab, et vaatasin öösel ära eragonna
B says:
kräpp
B says:
täitsa b-klass
B says:
ainult jeremy irons oligi
A says:
ah, krt. tänastest mõtetest võiks piraatajalehe teha. pealkirjad:
"Maaväe staap punub traadist köit"
"Tööandjate Keskliit õhutab rahvast vabatahtlikele sissisõdadele"
"Eesti Kirjanduse Seltsi kaevikuskeemid harimatuse vastu"
A says:
jne
B says:
"Tööandjate Keskliit muutub MTYks" (kui nad seda juba pole)
B says:
"Rohelised: Kukut kuulav taksojuht looduskaitse alla"
A says:
nad on MTÜ
A says:
tead, ka rikkur on kodanik ja tal on algatus
A says:
Maksumaksjate Liit
A says:
Rikaste Maksumaksjate Liit
A says:
Ausate Maksumaksjate Liit
B says:
need on eri organisatsioonid
A says:
Ennast Sulideks ja Tõbrasteks Tunnistavate Sulide ja Tõbraste Liit
A says:
mhm
B says:
kes seal veel peale Kruuda on?
B says:
selles viimases
A says:
mmm
A says:
maitia
B says:
oot
A says:
helista, kysi
B says:
mhm on majandus- ja hominisatsiooniministeerium
B says:
mis on mmm
B says:
mimmiministeerium?
B says:
aa, põllumajandus
A says:
majandus- ja maksuoptimeerimisministeerium
B says:
mmom
B says:
jpm
B says:
jopepõllundusministeerium
A says:
IRL on Tegeliku Elu Erakond, aga seda juba tead
B says:
jep
A says:
mina olen TEE, tõde ja elu
B says:
yks selline TEE-lyhendiga asi juba oli
A says:
Tuleviku Eesti Erakond
A says:
Rai-Dall
A says:
praegune rahaliitlane
B says:
raidiridirallal
B says:
ta jõuab enne valimisi veel erakonda vahetada
A says:
Otepää on nigunii tema jagu
B says:
hästi vahva oli vaadata tänase Visiooni tagakylge
B says:
seal on laarireklaam
A says:
nii?
B says:
all suures kirjas veebiaadress
A says:
www.irl.ee
A says:
rsk, ära võtsid
B says:
ei, www.irl.ee/laar
B says:
vaata, muude kaupade reklaamides on see värk juba ammu
B says:
aga poliitikuile jõudis alles tänavu pärale, et inimesed elavad veebis
A says:
ma oleks peaaegu kirjutand www.irl.ee/raal
B says:
ma yksvahe vaatasin mõnuga, kuidas iga suvalise asja teleklipi lõpus näidati kirja www.suvalinejubin.ee
B says:
raal on ka hea
B says:
aga Ustus Aguri loomingust (?) on minu lemmik siiski põdel
B says:
Ustus Agur on eesti keele Olimar Kallas
B says:
nii, jutt läheb pikaks, panen blogi ära
B says:
tööd tuleb ka teha
A says:
olgu
A says:
õige
A says:
jah

Thursday, January 25, 2007

Mälestuste panoraam

A says:
ära siis homme unusta 15a firmade erilehte lõpetada
B says:
ei unusta
B says:
kedagi ei unustata, midagi ei unustata
B says:
igaks juhuks kirjutatakse yles
A says:
on mõnus lugemine, ei ole igav
B says:
tore
A says:
lähiajalugu 1992
B says:
ega 10aastased ka pahad polnud
A says:
nagu oleks eile
B says:
ja igasugu hellad mälestused
B says:
suhkruvatt ja nabaga pingviinid
A says:
just, nagu eile õhtul oleks see kõik sündind
B says:
ehh, veidrad ajad olid
B says:
uus nepp
B says:
ma just eile mõtlesin, et see iseseisvuse väljakuulutamine 1991. aasta augustis ei jätnud pooltki seda tunnet kui uus raha 1992 suvel
B says:
siis jõudis järsku pärale, et asjad ongi teistmoodi
B says:
ja et arvatavasti seda pastat enam tuubi sisse tagasi ei pane
B says:
raha töötab paremini kui deklaratsioonid
B says:
peaks kah oma raha välja laskma
A says:
150 krooni oli megaraha, kuis elle kätet sai
A says:
lase jah oma raha, Lipstok just lasi aasta algul uued tähed välja, ikkagi raha, mis siis, et eurot ei suutnud joonistada
B says:
häh, eurot on lihtne teha. yhe kylje pealt nagu rubla ja teiselt nagu Iraani nafta
B says:
mis seal keerulist?
A says:
ja Tallinna kilukarbipanoraam 2007
B says:
siis pigem juba 2008: servades on panoraam, aga keskel suur karbikujuline linnavalitsuse hoone, mille ees, seljaga vaataja poole, liputab paati aktselereerunud Kalevipoeg

Internetisokid

Avastasin netist tõeliselt vahva asja: Suva virtuaalse sokivabriku.
Tõeliselt vahva leiutis.

Asja iva on lihtne: lähed linkipidi Suva kodulehele, vormistad ennast kasutajaks (et sinuga oleks võimalik rahaasju ajada) ning joonistad endale sokid. Olemasolevate seast valida tuleb pisut odavam, kastikaupa ise disainitut tellides pisut kallim. Täpseid kalkulatsioone ei mäleta, vist umbes 70 krooni paar.

Ei, ääretult odav ei ole. Aga kust saab odavamalt võimaluse pesumasinast tulevate sokkide seast kiiresti ja mugavalt enda omad leida, päev läbi vihavaenlase sihverplaadil tallata või teha oma jalgpallimeeskonnale reklaami iga kord, kui kõrtsis jalad laua peale tõstad?

Leidlikkuse eest Suvale au ja kiitus!

Yletöötanud

A says:
lugesin just reklaami pealkirjaks "Akvi Color - kasutajasõbralik peletis"
B says:
oi
A says:
peits muidugi
A says:
yle töötanud
B says:
mõnus päälkiri, ma kohe loeks edasi
B says:
võib-olla
A says:
jah, tuleb neile vihjata

Ajakirjanduskunst

A says:
hee, oi, mine kuhugi leheleti juurde ja ava tänane ÄP lk 10
ja vaata suurt pilti
kohe läheb tuju heaks
ma just avastasin
pole olnud aega lehte lugeda
B says:
oo - ma lähen kohe ja vaatan turunduse toes, neile käivad kõikvõimalikud lehed
A says:
hehee
ja näita neile ka
see on yks tõeliselt tore pilt
B says:
on jah!
polegi sellist enne lehes näind
A says:
ma kah mitte



Niisiis: minge kõik, ostke endale tänane Äripäev ja vaadake pilti lk 10.
Või laenake sõbra käest.

Mis on semiootikuile loomulik?

Homse lehe tsitaat:

Loomulikult räägitakse peamiselt meestest.

Katre Väli, semiootik Postimehele
Vanemuise uuslavastuse "Beautiful Bodies" kohta.

Wednesday, January 24, 2007

Arulagedusmaks

Provotseeris hiljuti yks neiuke mind kirjutama, miks ma tema luulest nii kirjutasin nagu kirjutasin. Selgitasin siis aeglaselt, kannatlikult ja enda kohta ypris leebes toonis, miks ta minu arvates luuletamise katki võiks jätta. Tõin ka yhe oma lemmiknäidetest, õilsa teeröövli poeesitykikese George Bernard Shaw' suurepärasest lavateosest "Inimene ja yliinimene": "Luiisa, Luiisa, Luiisa, mu armas! Mu armas Luiisa, Luiisa, Luiisa!" Jne. Armastan aeg-ajalt selle abil tõestada, et vaatamata laialt levinud rahvalikule uskumusele ei piisa siirast hingepalangust luule hääduseks.
Vastuse sain ka.

teree;)
mis sul hakkas paha ola vä?
iga inimene teeb endale kasutaja siia selleks et oma loomingut siia kirja panna ja ma arvan, et sa võid täitsa rahuneda ja oma kirjad endale jätta sest mai usu et sinu kirjadest abi on :)
igatahes hea et saatsid a ma ei leia selles midagi halba et ma siia kirjutan ja panen kirja mis ma olen kirjutanud
Õigupoolest vaidlen ma vastu ka sellele mõtteviisile.
Tegelikult on halb luule umbes samasugune keskkonnareostus kui toksilised jäätmed. See lagastab me vaimset keskkonda ning ei lagune kuigivõrd kergemini kui kilekotid või patareid. Seepärast on halva luule kirjutamine ja levitamine korralik sigadus ning võiks olla väärteona karistatav. Või vähemalt tuleks sellele kehtestada saastemaks.

Kirjutas kunagi Georg Lichtenberg eesti keeldegi tõlgitud nõuande, mis mälu järgi tsiteerides kõlas umbes nii:
Kui teie poeg tahab hakata luuletajaks, andke talle peksa.
Kui ta jonni ei jäta, andke talle veel peksa.
Andke talle niikaua peksa, kuni ta kas jätab luuletamise järele või temast saab vähemalt hea luuletaja.

Leemureid pole olemas

A says:
"Cockatrices are the main villains in Gerald Durrell's fantasy story "The Talking Parcel"."
A says:
http://en.wikipedia.org/wiki/Cockatrice
A says:
?!?
A says:
fantasy-kirjanik Durrell
B says:
hehee
B says:
ja meie arvasime...
B says:
... et kõik need loomad on PÄRIS
B says:
oi naiivsust

Tuesday, January 23, 2007

Vana-Rooma kangelane Idiolecticus

Tõlkinud öö läbi myyte, on tulemus järgmine: "Lõpuks tappis Sfinksi kreeka kangelane Idiopus."

Monday, January 22, 2007

Magic Rock ehk Võlukivike

Jätkates eelmisel teemal: mis on Eesti kõige rokkivam erakond?
Jaaa, eks ikka see, kus on Villu Tamme ja Mäks ja Truba ja...
(Palun mind mitte valesti mõista, suhtun neisse täiesti selge suure sympaatiaga. Ikkagi minu lapsepõlvelaulikud. Ema viis hälli heinamaale, eks ole.)
Noh, põhimõtteliselt läheb ka Contra siia kampa.

Aga milline on Eesti kõige maagilisem erakond?
Tjah, tundub, et see, kus on Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass.

Kusjuures yhes Postimehe nupukeses rääkis viimatinimetatu täiesti aruka inimese juttu, soovitas koolis rohkem loodusteadusi õpetada ja muud seesugust. Kui ei teaks, petaks või ära. Loodame, et sellised ajalooprogrammi koostama ei hakka.

Mis järeldusi sellest teha võiks?
Suurt ei mingeid. It takes all kinds ehk issanda karjas on igatsugu pudulojuseid.


P.S. Kas Pauksonid on Keskerakonnas või mulle ainult tundus nii? Äkki on veel kasutamata potentsiaali.

Oh ajad, oh kombed

Kõigepealt kostis aparaadist kõll "Raadio mõtlevale inimesele!" ja seejärel hakkas keegi mamsel seletama, kuidas kõik inimese kogemused on salvestatud kosmilisele disketile, mida hoitakse kaheksandas tšakras, kust tema igayht nähes kõiki tolle elusid (siin Maa peal on neid vähemalt tuhat) lugeda oskab.
Vahetasin kanalit.
Ka Sina, Kuku. :(

Sunday, January 21, 2007

Sarvedega orav ja koheva sabaga ninasarvik

Homse lehe juhtkirjutajal on õigus: Kesk- ja Reformierakond lähevad tõesti aina rohkem sama nägu. Sarnane retoorika reedab sarnast mõtteviisi, olgu siis ilukõned selle taga millised tahes: muu meid ei koti, andke ainult rohkem pappi.

Friday, January 19, 2007

Kas me sellist Eestit tahtsime?

Inimesed kysivad ikka nii.
Vaatame siis asja yle.

Eesti keelt rääkida saab?
Saab.

Kirjutada ka?
Ikka.

Ära kaduma ei kipu?
No kussa. Solgitakse teist kyll, aga eks nii on see alati olnud.

Teisi keeli ka räägitakse?
Kokkugi ei jaksa lugeda.

Vene võim on?
Ei ole.

Kommuniste võib sõimata?
Võib.

Aga kapitaliste?
Nii kut syda lustib, hommikust õhtani ja jälle teistpidi tagasi. Mõni teeb seda raha eestki.

Jõule võib pidada?
Võib. Mõni peab suisa kaks korda, topelt ei kärise.

Aga nääre?
Vabalt.

Aga hanukkat?
Kas või kwanzaad.

Nälgasurijaid on?
Kyllap mõni ikka, aga need on nii yksikud erandid, et praegu ei tule yhtki meelde. Rasvumine viib kõvasti rohkem rahvast hauda.

Poes vorsti on?
On.

Piima on?
On.

Sukkpykse on?
On.

Mitut sorti?
Mitut.

Banaane ka on?
On.

Järeldus: jah, just sellist Eestit me tahtsimegi.

Loomulikult ei ole me sellega rahul. Kui inimesed oleksid kõigega täielikult rahul, võikski Fukuyamat mängida ja ajaloo ära lõpetada. Edasi tuleks ainult tuhandeaastane rahuriik ning koristaja lapiga.

Seda, millest nyyd puudust tunneme, ei osanud me siis tahta.

Thursday, January 18, 2007

*Reklaam*

Kui tõusev päike heidab esimesi kiiri,
aovalgus kerkib läbi pilvevine,
Pakterminal toob nafta yle idapiiri
ning Muuga sadamasse tõttab usin inemine.

Me ettevõttel päevad täis on toimetusi:
kord toome Viimsi lastel' tuppa pyhi me,
siis konverentselt saame tunnustusi
ning E.O.S.-iga ei yhine.

Masuut ja nafta, kytus ja bensiin
me hoolest toovad rikkust isamaale.
Ei lendu pääse paha yhend siin,
ta kohe hoolikalt me purki a'ame.

Nii vennalikult Hollandiga koos
meil iga päev töö lendab heis ja hoos.

Wednesday, January 17, 2007

Uudiseliising

Päeva lõpp tõi eesti keelde mõned uued vahvad sõnad. Kui karupersevestibyyl otseselt mõtet liikuma ei pane (mis ta siis ikka ära ei ole, soe, pime ja karvane), siis uudisteankurrentnik lyheneb suus ise uudiserentnikuks. Teatavasti pole vähemalt suuremates Eesti lehtedes artiklit osta naljalt võimalik. Aga kas rentida saab?

Anna ja kuningas

Kõpitsesin täna (nyyd juba eile) kirja, kus staari teesklev tytarlaps esineb teemal "mina ja Manfred". "Manfred ytleb seda" ja "Manfred ytleb toda" ajab juba sydame pahaks. Ei, võimalik muidugi, et kõnealune diiva on salamisi juba aastaid Manfred F. R. Kets de Vriesi domina, ent minu teada pole nad isegi tuttavad. Mis on saanud inimeste eneseväärikusest, mis lubas mitte trygida pildile kuulsuste kõrvale ("Siin on Stalin, Churchill, Roosevelt ja... kes pagan see veel on?") ning kirjutada võõraste autorite tsitaatide juurde mitte ees-, vaid perekonnanimi?

A vat kui mina ja Sigmund viimati poe taga õltsi võtsime, ytlesin mina talle: "Teadsa, Siks, sa oled ikka yks õite lahe kutt, a vat see Ego ja Id ei saa kahekesi päris hästi hakkama. Pane sinna mingi ylemus ka sisse." – "Ylemus, jaa, see oleks super. Paneme Supermani, ma olen ilge fänn!" arvas Siks. – "Ei, Superman on juba võetud. Pane Superego," õpetasin mina. "Vot see on ilgelt ia mõte! Selle peale võtame!" rõõmustas Siks. Lõime putlid klõmmuga kokku ja järgmisel päeval tegime endale Superego tätokad selja peale.

Ega ma sellest ei räägiks, kui see poleks osa laiemast nähtusest. Samasse ampluaasse kuulub näiteks vanainimeste allakäik. Ei ole mul viimastel aastatel keegi nii palju varvastel tallanud või must jõuga läbi tryginud kui vanurid. Need tänapäeva vanainimesed ei kõlba ikka kuhugi. Minu vanaema on kyll eluaeg soliidne ja väärikas olnud; aga tema on ka muidugi 1912. aastal syndinud ning rääkis mulle viimati oma mälestusi Vene revolutsioonist. Selliseid enam ei tehta.

Poliitikute allakäigust pole mõtet rääkida, Roomaga võrreldes ei tasu meil siin virisema hakata. Või millal viimati Eesti Riigikogus kedagi pussitati? Pigem on poliitikud samasugused nagu kõigil aegadel, amet sihuke. Sibi haiseb ka alati, nimeta teda või assenisaatoriks. Kuid mingi yleyldine muutus on yhiskonnast kyll läbi käinud.

Ei meeldi mulle see modernismus.
Inimesed ise polekski nagu enam midagi.
Pähh.

Monday, January 15, 2007

Täiesti Ametlikult S...t Päev

Natuke aega tagasi plahvatas mul käes kohvitass.
Plahvatas. Kildudeks. Käes.
Umbes rinna kõrgusel. Sangagi ei jäänud pihku.
Kilde kõik kohad täis.

Ei, ma ei võtnud espressot.

Katk, ikaldus ja hea muusika

Masendus sai alguse juba eile õhtul, ehkki jõudis tõeliselt pärale alles hommikul.

Kõigepealt ei tulnud sooja vett. Ei ole tore seista seebisena kraani kõrval ja vaadata õnnetult jääkylmi pritsmeid enda varvastel. Mulle pole kunagi ennast karastada meeldinud, olgu see pioneerijuhtide arvates kasulik või mitte. Milleks pagan siis boiler ostetud sai? Tõe huvides tuleb siiski märkida, et kõik teised paistsid olevat sooja vee kätte saanud, vähemalt keegi ei nurisenud. Ja köögis jagus teist mullegi.

Lõunas oli tuisk veel korralik, tuul puhus otse bussiputkasse ja puistas lund kõrva. Põhjas jäi ilm lihtsalt sompu. Praeguseks on kyll ere päikesevalgus väljas, aga ega see kant ikkagi inimestele mõeldud ei ole. Loodus on meil ilus, vahel tahaks Eestis ekskursioonil käia. Need, kes siin elavad, pole lihtsalt asja mõttest aru saanud ja kasutavad piirkonda valel otstarbel, rikkudes sellega tõenäoliselt garantiitingimusi.

Kui Erik Prozes lehest lahkus, mõtlesin, et ehk on tal ikkagi tarkust oma blog pysti jätta. Tutkit. Eesti parimaks professionaalseks blogiks tunnistatud Protsessi asemel laiutab nyyd mingi vastiku blog.ee reklaam. Porr. Jorr.

Ja kingadel on vastik soolarant. Sellised ei tule ju maha. Mis pagana möksi nad sinna lume sisse segavad ning kas kuidagi niimoodi susserdamata ei saa?

Toll tahab mult teada, palju maksab mulle saadetud raamatupaki sisu, ilma kätte ei anna. Esimene teade tuli otse enne jõule, mingist ajast tiksub 5 eeku päevas. Kust kurat mina tean, palju see maksab? Mul tuleb neid pakke pidevalt. Arvutagu ise. Peaks neile sellest kirjutama, olen kogu aeg edasi lykanud.

Käisin nyyd juba yle-eelmisel laupäeval Desknote'is, sealne noorsand lubas lapaka umbes kolme päeva pärast kätte anda, eeldatavasti siis kolmapäeval. Helistasin igaks juhuks kolmaba õhtul. Vastus ei jätnud kahepidist muljet: kedagi ei unustata, midagi ei unustata. Ju siis saab homme. Noh, homme tuli, homme läks. Siiani pole kõssugi. Inflatsioon peab ikka ilge olema, kui juba 20K eest kah sulle tähtaegade pikenemisest teatama ei vaevuta. Kui oleks kolme päeva asemel kuu yteldud, poleks ma arvestanud võimalusega kolmapäevaks lubatud arvutit hiljemalt nädalavahetusel kasutada. Teisest kyljest - ega ma seda neilt siis ostma ka poleks hakanud. Kui õhtuks vastust pole, kirjutan neile ja kysin, mis peaks olema see suurepärane põhjus, miks ma peaksin mitte laskma Desknote'il oma lapakat sisse soolata ja mulle raha tagasi maksta. Kui juba enne arvuti kättesaamist selline jama on, mis siis edaspidi veel saama hakkab?

Vähemalt leidsin paari päeva eest suurepärase Lauren Hoffmani. "Out of the Sky, Into the Sea" - tundide kaupa. (Sõnad.) Zeni mp3-mängijaga olen kah rahul. Viisakas ja mõnus.

Ja ehkki veel yks mu lemmik John Bailey kolis oma blogi teise kohta, ei kadunud see päris ära. Ehk jäävad isegi arhiivid alles. Kuni see veel kindel pole, käige igaks juhuks ja lugege. See on vanamoodne kirjandus, mida popp ja noortepärane Muusa tõenäoliselt trykkima ei vaevu: aeglane ja rahulik, soe ja leebe. Ehkki peaks neile siiski võimaluse andma ja otsima yles - mul on kuskil tõlge yhest Bailey jutust. See kõnelevate kyylikutega, kui keegi lugema juhtub.

Ehk on päeval veel jaksu paremaks minna. Proovin kaabu remonti viia ja Viru toidupoest tööle sushit kaasa osta, see võiks ehk lootust anda. Jala tööle minek on ka alati hea.



P.S. Desknote on yldse andekas. Sattusin nende kodukal järjekordse järelmaksureklaami peale: taotle kohe, vastus min. 15 minuti jooksul! Maksimumi pole yteldud. "Min" tähendab ju alati midagi hästi pisikest, eks ole? Intjuligendid...

Sunday, January 14, 2007

Magus parteipiim, ehk Valimised hiilivad akna taga

A says: midagi Sinu ampluaast: http://www.wulffmorgenthaler.com/default.aspx?id=eada4547-d48c-44e9-9f98-223e51c42e95
(hm, neil on vist psyhholoogia eri: http://www.wulffmorgenthaler.com/default.aspx?id=cd8cb971-635e-404c-9840-defc4d2ab895)
B says: mulle tundusid poliitilised...
A says: eee... ei koida. olen loll. :(
B says: et kuidas on hääle tegemise ja hääletamisega
ja kuidas tingrefleksidest kõrvalehoidmisega
A says: oeh
siis on kõik juba poliitiline (läheb ja kallab revolutsioonilisest Kolumbiast pärinevale kohvile masendavat piima peale)
B says: mul on vist sedapidi, et kõik aktuaalne ja erakondlik on psühholoogiline
tahad ju seltsimeestega häält teha
ja ei taha lasta tingreflekse kujundada
A says: ehk siis samastume yhel pildil imikuga, kes nutta ei soovi, ning teisel koeraga, kes steppi tantsib...

Mul meelen veel on kuldne kodukotus...

Tänase keelemälu auhinna saab Ants Tammeveski Tyrilt, kes kirjutas neljabases "Järva Teatajas":

Miks peaksime maksma buržuidele hiigelhinda uute busside eest? Mulle käib kümme aastat vana buss küll.
Lugedes läks kohe syda soojaks: ikka veel mäletavad! Mis sest, et see sõna eesti keelde pursuiks mugandati, tähtis on põhimõte. Tyhja mul sellest, mis mingi vennike liiklusohutusest arvab (ehkki ma sydamest loodan, et ta iial autorooli ei satu), aga vaata, kus on mälu!

Emakeele sõnalist varakust võib saavutada mitmel moel. Yks on uusi sõnu juurde tuua, teine vanu meeles pidada.

Saturday, January 13, 2007

Ähvardatakse vastlaga

Olen juba tykk aega hulgale inimestele võlgu yle-eelmisel reedel Vanalinna Muusikamajas toimunud Tallinna roheliste uusaastapeo ylevaate. Tegelikult on selle ylevaatlikud lõigud muidugi eri allikaist kompileeritud, kuna mina olin kogu tegevuses täpselt nii palju ninapidi sees, et mu kogemus oli nagu peotäis suure kireva mosaiigi tykikesi - huvitav, mitmekesine ja pehmelt yteldes segane.


***

Tuli yle 120 inimese. Meie arvestasime umbes 70, maksimaalselt sajaga, kuid poleks ka 40-50 yle imestanud.
Ruum rahvast triiki täis. Keegi siiski kitsikuse yle väga ei nurisenud, ju oli kõigil piisavalt tegemist või muidu mõnus.
Alumise korruse kohvikusse rahvas eriti ei jõudnudki.


***

Tuli ka yle 40 Riigikogu kandidaadi. Esinema pääsesid kõik soovijad ning ka mõni, kes parema meelega poleks rahva ette astunud. Häbelikud sellised. Aega jäi kyll napiks ning vaene Tiiu pidi enamikule aja kukkumisest kellukesega märku andma. Vähemalt ei jäänud kedagi talle endale kella helistama, kui ta kõne asemel unelaulu laulis. Kõlas kenasti.


***

Kuidas keegi esines, ma eriti kommenteerida ei oska. Olin allviidatud viisil hõivatud. Eks neid oli igasuguseid: kohmetuid ja enesekindlaid, pikki ja pisikesi, basse ja baritone.


***

Vaatamata pikale sekeldamisele, mis kiskus kaasa hulga neidki mu tuttavaid, kes ise roheliste sekka ei kuulu (aitäh kõigile!), lahenes muusikaga kõik kenasti. Lahenes Jaak Johansonina. ("See, kes naksitralli moodi välja näeb," ytles keegi.)
Juta lubas kunagi plaadi osta. Ju siis meeldis.


***

Rahvast oli rohkelt, ent toidupuudust ei tulnud. Jagus enam-vähem kõike ning lõpuks jäi ylegi. Mitu kastitäit salatikorvikesi annetati Muusikamajale, kus järgmisel päeval pidi miski suurem kolimine ette võetama.
Kardetavasti ei taha ykski asjakorraldaja veel tykk aega salatikorvikesi näha.


***

Krõmps. krõmps, krõmps.
"Väga hea paprika, muuseas."
Krõmps.
"Ma ise ostan ka iga päev paprikat, aga kunagi pole nii hea olnud."
Krõmps, krõmps.
"Ei tea, kust nad nii hea said."
(Juta, ise kah Selverist)


***

Keegi tundmatu inimene tõi kontorisse mett ja veel midagi head, mille ma nyydseks ära olen unustanud. Võib-olla hapukurke? Igatahes ei saadudki teda lõpuks tänada. Aitäh siingi.


***

Isetoojaid oli hulgaliselt. Soolased ja magusad hoidised ning morsimaterjal muutsid laua märksa lõbusamaks.


***

Ega mina mingi suur asjapulk olnudki, suurema osa ettevalmistusajast veetsin maal. Rohkem niisama õhutasin takka, aitasin kutseid lihvida ning tõin kaminapuid. Ah jaa, nõusid pesin kah.

Nagu selgus, toodavad sada inimest kyll märkimisväärsel hulgal musti nõusid, ent mitte nii palju, et yhele pesijale yle jõu käiks. Eks mul oli ka ridamisi häid abilisi. Kõik ei tule enam meeldegi.


***

Tundub, et pidu läks korda. Tundub ka, et midagi seesugust oli inimestele väga vaja.
Tore on teha õiget asja õigel ajal õiges kohas.
Väsinud olime lõpuks siiski.

Ristikivi blog

A says:
mul on 198 lk Ristikivi blogi, ptyi, päevikut
A says:
ajaloolise tsykli kohta
A says:
ja ma vist ei jõua seda kõike omseks läbi lugeda
A says:
aga natuke on nagu mõne tibi blogi, kus kurdab, kuidas miski ei edene ja mis tervisevaevusi on
A says:
"Põlev lipp" sai just valmis, aga tsykli kavaga ei saa avalikult lehvitada, ajalooraamatutest pole erilist kasu ja muidu on "Viimsest linnast" yldse väga vähe teada
A says:
12. 4. 1961 – kesknädal
/---/
"Viimne linn" – jah, see ei edene. Mul ei ole ikka veel mingit kindlamat intriigi välja mõeldud. Ja faktilist materjali on nii vähe. Esiku põrand mustab jällegi iga päev, kui koju tulen. Ei kirja ega korrektuure. Manuskript, mille täna välja tõin, oli Grünthali oopus “Peetri kiriku kellad”.
A says:
ja kaunis vaade ajale:
A says:
30. 6. 1961 – reede
Olen saanud isegi Sitsiilia vesperi oma loo sisse põimida. Kirjutan nüüd 5. peatüki teist osa ja 78 lk on valmis. Jumal teab, kuhu ma niimoodi jõuan, sest on alles aasta 1282 ja raskuspunkt peaks asuma aastal 1291.
/---/
Raadios on praegu kava 18. sajandist. Ja ma olen alles 13. sajandis. Kas ma kunagi nii kaugele jõuan. Oma järgmise romaani suhtes olen rohkem kahevahel kui va
A says:
rem.
Kõige kurvem siiski, et keegi seda romaani tegelikult ei taha. Nii nagu ei tahetud omal ajal seeriat “Kõik mis kunagi oli”. Kas suudan seekord siiski jätkata – kiuste?

Thursday, January 11, 2007

Keelepoliitika

Valik keerulisi sõnu, mille kirjutamist poliitikahuvilised võiksid harjutada:

kandideerima (mitte kaniteerima, kanditeerima vms)
kandidaat (mitte kanditaat)
pretensioon (mitte pretentsioon)
potentsiaalne (mitte potensiaalne)
aktsepteerima (mitte aksepteerima)
kaaslinlased (mitte kaaslinnlased)
kampaania (mitte kampaanja)
privilegeeritud (mitte priviligeeritud)
mõttekas (mitte mõtekas)
professionaalne (mitte proffessionaalne)
portfell (mitte portvell)

Lisaks muidugi klassikalised
mis tahes (mitte mistahes, ehkki minu stiilitaju see eriti ei häiri)
kas või (mitte kasvõi)
just nagu (mitte justnagu)

Näited korjatud elust enesest, poliitblogidest ja -kirjadest.
Ei tea, miks inimesed tahavad rääkida asjadest, mida nad kirjutadagi ei oska.

Kunagi pean oma ammu lubatud arvustuse Rummo häälimisluuletusele valmis kirjutama. Muidu saavad valimised ilma tagasisideta mööda ja kus siis selle häda ots.

Su tuttav kurat

Eelmises postituses mainitud foorumis tehti juttu ka eeterkehade ravimisest, yleilmsest meditsiiniloost ning reieluumurdude tõlgendamisest taevalike sõnumitena. Inimesi on igasuguseid, mõni neist teab ka, kuidas söömata elada ja mis keeles kõnelesid Lascaux' koopamaalijad. Tarkus tarviline vara.

Ajalukku ja etnograafiasse puutuva kleebin ka siia, sest jaburas teoorias peitub rohkem kui palja silmaga näha võib: mõttelaad, mis piiramatu yhtesulatava mõtlemise nime all kastistab, sildistab ja langeb lõpuks iseenese piiratuse ohvriks.

Kuni neoliitilise revolutsioonini – küttide-kalastajate-korilaste ühiskonnas – valitses šamanistlik meditsiin, mis põhines ravitseja sidemele "abivaimudega" ja haigete ravitsemisele sealpoolse maailma vägede abil. Kui mitte muu, siis meie mõistes platseebo-efekt oli tollases maagilis-müütilises ühisteadvuses, kus individuaalne mina polnud veel eristunud, nii tugev, et võis – nagu teada - paljalt (ettekuulutava) sõna jõul tappa inimese, küllap siis ka tervendada tänasest hoopis tõhusamalt. Teisalt on selge, et šamaan manipuleeris inimese "peenkehade" ehk siis – kaasaja keeles – energo-informatsioonilisel tasandil.
Usk, nagu me teaksime, milline oli neoliitilise revolutsiooni eelne vaimne kultuur, põhineb vanal ilusal eeldusel, et mõni tänapäevane rahvas (enamasti need, kel on vähem pysse, viina ja tripperit) on primitiivsem kui teised, pysinud sellisena aegade algusest või vähemalt oma arengu seiskumisest peale ning seepärast võime me neid vaadeldes saada teavet omaenese esiisade elust tuhandeid aastaid tagasi.

See eeldus on väär.

Kui sellelaadsed rahvad pole just õigeaegselt välja surnud, on nende uurimisel selgunud, et nende yhiskond, tavad, usund jms on aja jooksul rohkem või vähem radikaalselt muutunud. Need šamanismiuurijad, kelle etnograafiline kogemus ulatub kaugemale tugitooli ja voodi vahelistest reisidest, peavad juba tänapäevasegi šamanismi kohta tehtavaid ylemaailmseid yldistusi mõttetuiks, rääkimata nende põhjal kõigi neoliitilise revolutsiooni eelsete yhiskondade kohta tehtavatest järeldustest.

Suurte kaunite skeemide, teooriate yhteliitmise ning yldistustega talub alati ettevaatlikult ning säästlikult ymber käia. Vanakurat on pisiasjades.

Roheline Euroopa

Roheliste foorumis arutletakse välispoliitika, iseseisvuse ja Euroopa Liidu yle. Kirjutasin just sinna pika jutu ja mõtlesin siis, et kleebin ta õige siia kah.

Tõsi ta on, et meil ei jää midagi muud yle kui võimalikult tugevalt Euroopa poole hoida. Väikeriikide neutraalsus kahe suure vahel on ajaloo jooksul olnud ikka võimalik kas mõlema suure naabri nõrkushetkedel või mingite kavalate mängude abil nööri mööda käies - eriliseks sõltumatuseks seda pidada ei saa. Ning paraku on nii, et rahvusvaheline olukord on harva nii pikalt stabiilne olnud kui nyyd. Mis tähendab, et suure tõenäosusega satub Euroopa kunagi vastamisi konfliktiga, mis sama suure tõenäosusega läheneb idast või lõunast. (Kui just jääkarud pahaseks ei saa; põhjust oleks neil kyll.) Ajaloo lõpust võib mulle rääkida kui tahes kaua, ent miski ei pane mind uskuma, nagu ei oleks Euroopal pikas perspektiivis Venemaaga sõda või vähemalt teravat kriisi silme ees. Sellisel juhul aitab ainult Euroopa veelgi tugevam integreeritus, sh nii välispoliitilisel kui ka sõjalisel tasemel. Sel taustal on kummaline vaadata kohati ka Eesti poliitikute suust veerevaid sententse vastuseisust liigsele integratsioonile, iseseisvast välispoliitikast ja föderatiivsest Euroopast. (Eks meie poliitikat kavandatakse ka valimistest valimisteni, neli aastat on tuleviku piir.) Kõige parem, mis me enda kaitseks teha saame, on selgitada olukorda, kuni ka ylejäänud Euroopa seda endale teadvustab. Kahjuks on inimeste ajaloomälu lyhike ning prantslased usuvad taas, et Venemaa on kaugel. 1810. aastal oligi.

Mõnes mõttes on olukord rohelise mõtteviisi leviku ja mõjuga sama. Kui rohelised suudavad Eestis kas või täismahus valitsuse moodustada ning Eesti majanduse täielikult reformida, jättes samas kogu muu Euroopa sinnapaika, võib selguda, et oleme võitnud lahingu, kuid kaotanud sõja. Reaalsuses on siiski yleeuroopaliste otsuste mõju Maa ökoloogilisele olukorrale märksa suurem kui Eestis tehtaval ning kui Euroopa suudabki teatud määral ka ylejäänud maailma mõjutada, ei jaksa Eesti seda mitte. Isegi juhul, kui Venemaa, Euroopa, Austraalia ja mõlemad Ameerikad kõigile Kyoto protokolli sarnastele lepingutele kolm vinti peale keeraksid ja neid viivitamatult täitma asuksid, ei pruugiks see veenda arengumaid Lääne hullust järgima. Sest kolmest autost ja kuuest kodukinost loobumiseks peavad nad sul kõigepealt olema. (Eesti muinasjuttudes räägitakse ju kah kuningast, kes sööb mett ja sularasva ning magab ahju otsas kolme kasuka all, mitte ei käi hommikuti metsas jooksmas ja ei söö võilillesalatit.) Eesti seisukohalt on äärmiselt oluline, mis põlevkivist saab, ent kui ka kogu kaevandatud põlevkivi maa alla tagasi topitaks, ei hoia see yksi kliimat soojenemast ega merd tõusmast.

Globaalselt mõtlemine tähendab, et tegutseda tuleb suuremalt jaolt lokaalselt, aga vahel ka globaalselt. Ning kindlasti ei tohi kõiki mõtteid oma pisikesse igapäevailma lõplikult sulgeda. Kui me maailmaga suhtlemast loobume, tuleb ta meile ise koju kätte. Ainult et siis pole me selleks enam valmis.

Wednesday, January 10, 2007

Õun kaotas kompuutri ära

"Mu nimi on nyydsest Apple. Lihtsalt Apple. Või, noh, Apple, Inc."

In totally unrelated news:
iPhone.

Näeb välja täpselt niisugune nagu selle nime järgi arvata võiks.

Peaaegu niisugune, ainult veel parem:

Pärsia kirjad

Kyll see maailm on ikka imeliselt kirev! Kõiksugu loomi ja linnukesi täis teine ning inimeste mõtteilm seal sees on kah igilõpmata kirju.

Käid sina näiteks mööda ilma ringi ja mõtled, et on igati terve mõistuse kohane, kui inimesele teda puudutavast otsusest teada antakse. Aga siis avastad, et kõik ei arva sugugi nii. Ja õige ka, pole tarvis oma eelarvamusi teistele peale suruda. Tulevad näiteks seltsimehed kokku ja otsustavad: "Saadame õige kodanik Vasja sõjaväkke!" Või: "Võtame Vasja avalduse, ettepaneku ja esildise ning torkame kemmergusse naela otsa!" Või: "Jätame Vasja sellest aastast palgasaajate nimekirjast välja." Ja ärkab Vasjakene kaunil kevadhommikul, ringutab, lykkab akna lahti, nuusutab värsket lillelehka ega aimagi, et tema elu on juba pöördumatult muutunud. Vaat' selliseid asju juhtub meil Pärsiamaal, härrased vannutatud mehed!

Või näiteks saadab mingi asutus, ytleme näiteks Isfahani Filatelistide Selts, oma liikmetele nimekirja, millest palutakse välja valida tänavuse Suure Auraha saaja. Arvad, ullike, et see ongi kõik? Arvad ja eksid. Isakesed silitavad oma pikki valgeid habemeid, ryypavad teekest, helbivad moosikest kõrvale ja arutavad: "Rahvas on meil loll, kuid hea sydamega. Hea sydamega, ent siiski loll. Oleks tarvis vaesekesi aidata! Teeme neile õige asja lihtsamaks ja paneme kirja tagumisele kyljele oma leebe heasydamliku soovituse: valige Potapõtš, tema on aus ja tore mees, ametilt öövaht ning peab vabal ajal mesitarusid. Mesilinnukestel on Suure Auraha yle kindlasti hea meel, kyllap peavad suurt ja kollast ketast meekski. Ja et mõni kirjasaaja ei oska ehk lugeda, tõmbame kirja esimesel kyljel Potapõtši nimele suure punase ringi ymber." Jah, mu armsad, Pärsias on hea elada!

Ah et mis sellel kõigel Montesquieu' ja tema filosoofiliste kirjadega pistmist on?
Aga esimene juhtum on (Vasja seisukohalt) induktsiooniprobleem (Bertrand Russelli kalkun,eks ole), teine aga hiilgav näide paternalismist. Rääkida võib ka vabadusest, esindus- ja muidudemokraatiast, autonoomiast ja muudest põnevatest mõistetest. Las igayks jätkab ise.

Juriidiliselt on kõik korrektne.

Tuesday, January 9, 2007

Unenäopoliitika

A says:
mhm - majandus- ja hominisatsiooniministeerium
B says:
blogi unenägudest ja poliitikast
B says:
EI = Eesti Instituut
A says:
unenäopoliitika
B says:
unenäod, sõjandus ja rahvausund
A says:
1. vaatasin unes parajasti tantsu ja tagaajamist, kui vahele tuli kristlike demokraatide klipp valimispropagandaga
A says:
2. reformierakond võttis unenägude suhtes ametliku seisukoha
B says:
jah, unenägudesse reklaami myya on juba kõrgem pilotaaž
B says:
[16:10:21] B ütleb:
te unenägudesse reklaami ei myy ega tee?
[16:10:29] C ütleb:
veel mitte
[16:10:35] C ütleb:
aga ma panen su ootejärjekorda

Tuut-tuut, trill-trill

Toivo heietab trammidest. Jutt pikk, jutt lai. Linn kah pikk ja lai, Sabatalust Tabasaluni, trammid väikesed ja Ida-Saksa mängurööbastel. Kommentaarides kurdavad, et "kõik tahavad head transporti, aga kellelegi ei meeldi, kui tramm-rong tema akna alt mööda kolistab".

Minul pole trammide ega rongide vastu midagi. Las aga kolistavad. Auriku vile ehk alguses ehmataks, aga asi see siis ära ei ole.

Huvitaval kombel on mul väga harva vaja minna väljapoole trammide leviala.
Olen igav inimene.

Monday, January 8, 2007

Nuudlil kollane Niva...

Wikinews tõi kurva uudise Tõusva Päikese Maalt: 5. jaanuaril heitis 96selt hinge kiirnuudlite leiutaja Momofuku Ando.

Ei tea, miks eesti keeles pole levinud sõna ramen. Ei ole, jah, väga eestipärane, ent meil on ka palju hullemaid. Toit ise on igatahes kõigile tudengeile tuttav ja saab järgmise aasta 25. augustil 50aastaseks.

Teeme ta mälestuseks yhed kananuudlid.

Päikesepoisid: kes on kõige ilusam?

Meenutusi muistsest ajast.

A says: parima kujundaja valimine - see ju tänamata ja räige töö, üks nimi vaid, aga kui palju peavalu, olen juba 2+2 minutit mõelnud selle peale oma kallist tööajast
B says: ma mõtlesin igayhe kohta ytelda, mis ma neist tean
A says: aga välja tuleb pakkuda 1 ja ainus
A says: öelda võid ka muidugi
B says: C laenas mult kunagi sylvia plathi luulekogu. D-d ma nägin vist M-i synnipäeval. (?) E-lt sain toreda juturaamatu. F-il olid hambaklambrid. G-lt sain uue dummi, aga see on teine G. sellega on mul vist yks kord yldse tegemist tulnud. või ma ajan midagi segi. H kysib kord kuus raamatuklubi veergu ja me vahetame viisakusi. I-ga on vist kõige rohkem kokkupuuteid olnud,
B says: ehkki J ja K-ga ka natuke.
B says: kuidas ma neid ikka võrdlen?
B says: kas hääletada luule- või proosakogu poolt?
A says: lahe, G-ga jah on vähe kokkupuudet, ta puhtalt ajakirjade peal
B says: nuvot
B says: ei, kunagi oli mingi asi delmaga seoses
A says: E oleks ikka n-ö originaalsem, kodumaine, eelista eestimaist!
B says: ma pakuks C, ma pole teda kyll kuulnud, aga väidetavasti on ta DJ. ja tal on blog, mis on minu jaoks liiga spetsiifiline. vahel piilun, et kas on ikka olemas.
B says: tore oleks L-i poolt hääletada
A says: mu laps valiks valimatagi kindlasti C, sest ta on jalkafänn, aga ka H on jalkafänn, G ka, no mis teha? E ka
B says: mina suhtun jalgpalli umbes nagu Eco
A says: ühesõnaga, valimine on äärmiselt komplitseeritud, kõik toredad inimesed, luust ja lihast
B says: jah, mõnest ma tean lihtsalt väga vähe
A says: aga ma siiski pean valima, sest on jõuluaeg ja TOPide valmistamise aeg
B says: H-d polegi vist elusalt näinud
A says: oi, ta ikka tihtilugu jalutab majas,
B says: no aga anname G-le selle jutu koopia ja ytleme, et tehku omad järeldused
A says: aga tõesti, vaid raamatuklubi asjas meid puudutab
B says: toredad raamatud
A says: kui see teda aitab, siis küll
B says: teeme nii :)
A says: nojah, kõik on tore, mis nad teevad, nad ise ka
A says: aga see tekst oleks kõnekas küll, mis me siin ajasime kokku
B says: saatsin ära :)
B says: me võiksime seda laval esitada
B says: kaks koomikut
A says: jõulupeol
B says: just

Kahjuks ilus plaan ei täitunud.
Päikesepoisid olid liiga laisad.

Monday, January 1, 2007

Donkihhotluse filosoofilised alused

Inimesed armastavad igasugu tekste tsiteerida.
Ma tsiteerin siis ka.

- Kuna maailmakorda valitseb surm, siis on jumalale võib-olla kõige meelepärasem, kui inimesed tema sisse ei usu ja võitlevad kõigest jõust surma vastu, ilma et tõstaksid silmi taeva poole, kus ta vaikib.
- Jah, ma suudan seda mõista. Ainult et teie võidud on alati ajutised.
- Jah, alati, ma tean. Aga see ei anna põhjust võitlusest loobuda.
- Ei, ei anna. Aga ma kujutlen, mida see katk teile peab tähendama.
- Jah, lõppematut lyyasaamist.
- Kes teile seda kõike õpetas, doktor?
- Inimlik häda.

Kapitaalse vasika brutaalne saavutus

Uue aasta esimene nali tuli ristikheinalehe alt.
Masendav.

Unitalv

Vihm, soe tuba, kergelt tõbine.
Kuskil norskab koer.

Uut kõigile soovijatele.

Elekter läks ära.
Just nyyd.

 
eXTReMe Tracker