Kelle keel on emasem?

Ma saan aru kyll, et eestlaste keel on põhimõtteliselt väike ja kõik peksavad. Ja kui mõni võõras on seltskonnas, ronib eestlane oma keelega ise nurka, hakkab seal värisema ja pyksi tegema ning kisendama, kui koledasti teda taga kiusatakse. Ja et seepärast ei saa eesti vapper mehemeel eales lubada, et yhelegi võõrale tema pyhal mullal, kuhu eestlase esiisad juba roojasid (kui nad just mongolid või suulud polnud - vabandust, ikka kilid või mudakoonud), tolle isamaa, emakeel, eneseväärikus või aluspesu alles jäetaks: diskrrrimineerrrivad, rrraisad!

Ikkagi on imelik, kui eesti keele õpetaja räägib vene koolis venelastele (ja kellele kõigile veel, kelle jaoks eesti keel kolmas või neljas võib olla) syydimatul ilmel, kuidas eesti keel kõigi yhine emakeel on. Yhtne ja jagamatu, vaba ja võitmatu. Venelastele, udmurtidele, juutidele, lätlastele. One size, unisex. Uudistesaated näitavad seda ega leia kah, et miskit viltu oleks. Ja nii aina edasi.

Parim kaitse on rynnak. Lõikame kõigil keele suust ja siis imestame, miks meid ei armastata. No miks peaks keegi meist lugu pidama, kui meie endast lugu ei pea? Eneseväärikuse asi.