Uus kobruleht me ajakirjandusrabas

Nagu selgub aadressilt http://tee.galerii.ee/, tahab kamp toredaid inimesi käivitada veel yhe ajakirja. Sedapuhku ehitatakse "öko-, tervise-, vaimsuse jt sarnaseid teemasid kandev ning inimesi ühendada ja peegeldada püüdev ajakiri TEE".

Kõik muu on tore, ent mind teeb ettevaatlikuks sõna vaimsus. Mitte, et see iseenesest paha asi oleks, aga uuemas eesti keeles tähendab vaimsus valmidust uskuda, et jutlus paneb herned paremini kasvama, et 18. sajandi muusika mõjul moodustuvad vees korrapärasemad kristallid kui 20. sajandi muusikaga, et omnipotentse ja omnipresentse ainujumala olemasolu saab tõestada, ristates heebreakeelset piiblit arvutiga, et inimese optimaalne toiduvalik sõltub ta synnikuupäevast, et piisavalt kaua trummi tagunud inimene teab kõike kiviaja inimeste uskumustest, et Hitler on elus ja kolis koos kõigi sõpradega Antarktise jääkilbi alla või Maa sisse (Maa sees on teatavasti suurem maakera), et pyramiididega lennati Egiptuse ja Siiriuse vahet, et Maad valitsevad inimkostyymides sisalikud ja et kõik inimesed jagunevad kaheteistkymnesse sorti, mille saatus on raiutud lehesabadesse. Rahvausundilehed Kolmas Doktor, Kodusilm ja Kõhu... sorry, Päikesetuul.

Lootkem, et asi nii hull ei ole ja karidest suudetakse hoiduda. Paraku kipub igasugune ökoloogilisus viimasel ajal moodi minema ning moeasjad levivad eelkõige kergeusklike ja lihtsameelsete seas. Taevariik võib minu poolest nende päralt olla, maa peal keeravad nad aga kõik... mahedalt yteldes untsu. Ja nii ostabki suur osa inimesi mahetoitu sellepärast, et sellel on parem karma või kõrgsagedusväljas pildistatuna kenam aura.

Olen kahtlustav. Olen ettevaatlik. Olen skeptiline.
No ja siis? Selline ma olengi.
Loodan ikkagi parimat. Esialgu.
Syytuse presumptsioon.