Uni, töö ja rohelised peod

Sinna see kevad läks. Ma ei tea, kuidas teil, aga meil tuli lumi maha.


***

Pole jõudnud veel korralikult tervekski saada, kuid töö juba tapab. Jube. Ja siis tahetakse mind igale poole. Kõik jääb hiljaks, kõike on palju, kõigega on kiire ja yks on puhkusel. Tavapärase pooleteise inimese asemel saab sel nädalal kahe tööd teha. Juhheirassa.


***

Pyha Patricku päeva magasin kah maha. Piinlik, ehkki mul poleks sellest midagi kasu olnud. Antibiootikumid ja alkohol ei sobi kokku. Kui kunagi aega saan (igatahes mitte varem kui kahe nädala pärast), pyyan vea ära parandada. Pool iiri viskit seisab kapis juba kaua? Poolteist aastat? No aasta vähemalt. Kahjuks meie poodides rohelist õlut ei myyda.



P.S. Olgu siin tähistamise korras link tykikesele Eesti ja Iiri yhisest ajaloost.
Joseph Iiri jakobiitide järeltulija Cornelius O'Rourke (vene- ja saksapärane nimekuju teadmata) syndis 1772 Tartus ja sai yheks toonase Venemaa suurematest väejuhtidest (mitte, et neid siis vähe oleks olnud). Teenis 1805 Kutuzovi käe all välja pyha Georgi ordeni, sõdis prantslaste ja tyrklastega, suri 1849 kindralleitnandina ning 1910 pystitati talle Serbias Varvarini linnakeses ausammas. Minge ja vaadake.