Lühhike öppetus

Võru keele teemal mõne aja eest sõna võttis
Vabariiklise Valitsuse Keelepoliitikanõunik
ja kuulutas meie peamises, kuid see-eest ka ainumas kultuurilehes nii:

"Elamiseks, mu armsad, ei ole te keel kyll piisavalt puhtatõulik.
Kas pole teil häbi siis tulla, myts pihus, ja kysida meie käest raha,
mida niigi on vähe?
Pealegi on meil endil ju ainsana ametlik väikese, vaese ja tagakiusatu staatus!
Nii et kerige omadega parem kiiresti ahju taha,
teite nutt ja hala on tasasem meie riiklikust nutust ja halast ning seepärast meile kyll suuremat korda ei lähe.
Parata pole siin midagi, siuke on trummilööja saatus.
Inimesed vaatavad. Kas teil sugugi piinlik ei ole
tõsta tyhiasjade peale ilmatut kära?
Nii ei saa, nii ei sugugi tohi, sest nõnda on kole.
Minge, toppige padi suhu enesele, hoidke nina kinni ning surge ise vaikselt ja väärikalt ära."

Seda juttu peab ometi kuulama ja eeskujuks enesele võtma, sest seda rääkis Keelepoliitikanõunik, auväärt ja asjalik mees,
keelekysimustes nii-ytelda kogu meie rahva (või ka kõikide rahvaste) isa,
kes meie eest hoolt kannab, meid kasib ja õpetab visalt
ning on ka muidu äärmiselt tähtis asjapulk sääl kõrge Vabariiklise Valitsuse sees.