Saame läbi Lätita

Ei mina usu, et pidev sõda lolluse vastu kunagi võiduka lõpuni jõuaks või selles vähemasti ajutisigi lahinguid võita saaks, ent hing ei anna sellegipoolest rahu. Mis teha, allergiku elu ei peagi kerge olema.

Stseen fiktiivsest lehetoimetusest.
"Kuulge, kas see kylg on juba trykki läinud?"
"Mhmh. Mis sellega on?"
"Seal on Läti presidendikandidaadi nimi valesti."
"Aa. Oot. On või?"
"Nojah, Endziš ei ole ju yldse läti nime moodi. Seal on š ees see alumise konksuga n."
"Ahah."
"Kutsun kyljed tagasi ja parandame ära või?"
"Ei ole vaja, las olla. See on hirmus kallis."
"Aga teeme edaspidi siis õigesti?"
"Ei, nii ei saa, teeb see, kellel aega on."
"Aga ma tunnen need vead ära ju?"
"Ei, jääb nii, nagu on."
"Õige, mis meil sest Läti presidendist. Ja kui ta ei võida, siis pole sellest yldse midagi."
"Ja ytleme Riia korrespondendile ka, et ta selliseid tähti edaspidi ei saadaks. Neist on ainult palju jama ja need ei tule läbi niikuinii."

Ei oskagi peast nimetada yhtki Eesti lehte, kus lätikeelsed nimed keskeltläbigi korras oleks. Ega enamik eestlasi oskaks neid siis muidugi hääldada ka. Kui juba vene nimesid kiputakse transkribeerima Iwanoffideks ja Syddoroffideks, mis sealt siis ikka tahta. Egas seda ju koolis õpetata.

Ringi keksleva IT-tiigri sisikonnas elades ei saa me muidugi syydistada rumalat arvutit, kes võõramaiseid tähti joonistamast keeldub. Oma lolluse eest tuleb ikka ise vastutada. Tegemist on samasuguse põhimõttelise otsusega nagu oli pikka aega, kui kõik käisid ringi ja kinnitasid, et eesti keeles on õ-degagi kyllalt vaeva, š kirjutamine võõrsõnas on täiesti objektiivsetel põhjustel välistatud. Selle tykikese oma territooriumist on lollus praeguseks kyll kaotanud, kuid eks ta varem või hiljem tagasi võidetakse. Senikaua saab märatseda muudel elualadel.

Kyllap on see seotud ka eestlaste põhimõttekindla ignorantsusega Läti asjades kõigil muudelgi elualadel. Lugege yles kolm Läti poliitikut. Loetud? Nyyd kolm praegu elusolevat Läti kirjanikku. Kolm Läti luuletajat, keda te olete lugenud. Heliloojat. Ajalehte. Kolm looma, kes on Lätis, aga mitte Eestis. Kolm jõge? Sellega võib mõni läbi häda isegi hakkama saada. Kolm mäge? Kolm suuremat linna? Kolm meie maakonnale vastavat haldusyksust?

No kuulge, ei tohiks ju nii keeruline olla. Enamasti usume, et näiteks Tallinnas või Euroopaski kohatud võõramaalased võiks Eesti puhul samasugustele kysimustele vaevata vastata. Mis meil siis järsku viga on?

Tegelikult on muidugi kohatu Lätile nii palju tähelepanu pöörata. Võib-olla ehk näitena mõne laiema nähtuse illustreerimiseks, ent olgem ausad: praeguseks olen ma kulutanud täiesti asjatult nii aega kui blogiruumi. On ju Läti absoluutselt tähtsusetu pisiriigike Euroopa tsivilisatsiooni ääremaal, mis ei avalda kellelegi mingit mõju ega paku kellelegi mingit huvi.
Erinevalt Eestist.

Oma kõrgema seisundi rõhutamiseks võiksime saata Lätti suursaadikuks Jaak Jõeryydi.


P.S. Päikesepoisid.
A says:
mingi hinna eest ei tohi asju teha nii, et hästi saaks
B says:
jep
B says:
ja isegi kui pakud välja lahenduse, kuidas edaspidi hästi saama hakkaks, topitakse igasugune nõme initsiatiiv sulle kohe alguses... pole oluline.