-3,25/-7,08

Inimeste seas on hakanud uusi tiire tegema poliitiline kompass.
Käisin, tegin testi ära.
Tulemus?
Economic Left/Right: -3.25
Social Libertarian/Authoritarian: -7.08
Ehk siis kergelt vasakpoolne (okei, mõne jaoks tugevalt, mis siis) ja peaaegu ekstreemselt libertaarne.
Vabameelne, niisiis.
Kompassi enda arusaamade järgi kõige lähemal dalai-laamale, ehkki see nurk on kompassistide ilmakaardil ysna lage.
Mis me sellest siis järeldame?
Midagi ei järelda. Minge muhvi.

Alustame sellest, et pool juttu kehtib yksnes USA või parimal juhul servmise Lääne-Euroopa kontekstis. Mis terrorismivastane võitlus? Meil Eestis pole seda ollagi. Kõik on terrorismi poolt.

Religioonikysimused läksid samuti järjest yhte väravasse. (Muuseas, kas mina olen ainus, kellele tundus nende esitus olevat kallutatud? Mulle sobilikus suunas kyll, aga mis tost. Kallak on kallak.) Religioossuse ainus võimalik vorm ei ole kristlus, ei ole ka monoteism. Religioossuse ainus võimalik vorm ei ole isegi mitte meele- ja allaheitlik kummardamine iga hinna eest. Ka frivoolsuse piiril balansseeriv lugupidamine võib religioosne olla. Eriti, kui sellega yhtib jumalate olemasolu võimalikkuse möönmine või, ehk pisut paremini formuleeritult, õrn lootus sellele koos tugea skepsisega ja natuke heatahtlikult patroneerivat joviaalsust. Ja veendumus, et see on minu ning ei kellegi teise asi.
Numbritest on see kõik muidugi selgelt näha. -3,25/-7,08, loomulikult.

Nagu seegi, et ma yhest kyljest ei pea riiklikku surmanuhtlust yhelgi juhul mööndavaks just riikide kahe kalduvuse tõttu: tekitada kohtumõistmisprotsessi vigu ja asuda varem või hiljem hindama riigivastaseid kuritegusid isikuvastastest karmimateks. Jah, ma saan aru, et see on enesekaitseinstinkt ehk organisatsioonide kalduvus ennast iga hinna eest säilitada, aga mind see ei huvita. Iga riik, kellele antakse võimalus, määrab surmanuhtluse õigussysteemi kas või määratu jõuga väänates pigem riigireetmise kui massimõrva eest. Ja riigireetmise mõiste on veniv, päevapoliitiline ja efemeerne. Ning samas on asju, mille eest ma oleks ise valmis päästikule vajutama ilma igasuguse kõhkluseta. Ja ma olen täiesti kindel, et systeemina on rehabilitatsioon õigem lähenemine kui karistamine, ent on ka neid, kelle puhul pole kummalgi mõtet; ainsad võimalused on kas maha lyya või elu lõpuni yhiskonnast isoleerida.
-3,25/-7,08, jajah. Mis ambivalentsus?

Jah, äärmusliku vabaduse korral on riigiyleste korporatsioonide tegevus nendega seostumatute yksikisikute huvidele vastupidine. Suurem jagu organisatsioone kaotab kasvades ja vananedes igasuguse arusaama, et nad koosnevad inimestest ja peaks ka oma tegevuses jääma inimlikuks. Massipsyhhoos määndab inimeste ajud. Eestiski usuvad paljud, et nende firmadel on huvisid, mis ei yhti yhegi töötaja ega omaniku huvidega - ja ometi koosnevad need täiesti hoomatavatest inimhulkadest. Jah, selliste asjade vohamist tuleb piirata.
Ning ikkagi on vaba majandus märksa parem nõukogude laadi riigikapitalismist, Tahuantinsuyu laadi või ka Euroopa praegusest põllumajandusprotektsionismist.
Jah, ma tunnistan, et siin on vastuolu.
-3,25/-7,08. Lihtne.

Maailm on lihtne, skaalastatav ja nummerdatav. Ei ole humanismi, ei revolutsioonilist autoritaarsust, ei yksikjuhtumite tasandi põhimõttelisi vastuolusid reeglite tasandiga. Ei ole mitmetimõistetavust, erinevaid vaatenurki, keeli, kultuure, kirjeldus- ja tõlkevigu.
On -3,25/-7,08.

Lihtsustamine on elu vastand.
Ja ometi.


P.S. Lugesin just yht Iain Banksi lugu Lockerbie'st. Ymber jutustama ei hakka, mõni ehk teab.
See tuleks ära tõlkida.
Klassikaline humanism. Pimedusmeeste kirjad.


P.P.S. Viimast linki otsides leidsin veel yhe ununud kirjatöö.
Väga tubli, fs.