Sõda sõitis õue alla

Yldiselt ma poliitilist luulet ei armasta. Enamik sellest jääb minu jaoks samasuguse päevakaja ja tarbekirjanduse lahtrisse nagu SMS-salmikesed, asutuste synnipäevasoovid, Ekspressi nädalaluulerubriik, pomerantsid, remondiõpikud ja porno. Et kuhugi kaugemale ulatuda, peab juhuluule ikka väga hästi tehtud olema. Samas jõudsin ise aastate eest proosast luule manu just poliitika, Brechti ja Heine ja Bérangeri ja kelle iganes kaudu, nii et päris vastaline ma ka ei ole.

Õnneks kukub tänapäevalgi mõni asi hästi välja.
Yks näide on siin.