See valitsus, kes õlle hinda tõstab...

Tänases lehes halab õllelt piimale yle läinud Cardo Remmel, et teistes maades kaitseb riik kodumaiseid tootjaid. Meil aga polla veiniaktsiisid tõusnud 1990. aastast peale, samas ähvardab õlleaktsiisi järjekordne tõus.

Mind need krokodillipisarad ei veena. Joon uuemal ajal õlut juba ysna harva. Kui ma endale poest mõnel õhtul kolm English Ale'i toon, ei muuda ka hinnatõus 10 kroonilt 15 peale seda minu jaoks kättesaamatuks. (Ja inimene, kes sel juhul endale õlut lubada ei saa, võiks oma rahaga niikuinii midagi mõistlikumat peale hakata.) Kõrtsis kysitakse sellesama 10kroonise õlle eest aga niikuinii vähemalt kolm korda rohkem, tihtipeale enamgi. Aktsiis on selle kõige juures kõige väiksem mure.

Samas kakerdab ja haiseb põõsa all pigem 8kraadise plastpudelis õlle kui 100- või isegi 50kroonise veini tarbija. Eesti veinid ei kõlba suuremalt jaolt niikuinii juua, nii et "kodumaisele tootjale" paar sirakat yle turja tõmmata on igati hea ja õige. (Ehkki yhe 1992. aasta "Põltsamaa kuldse" ma hiljuti kyll proovisin, sellise asja olemasolugi on juba syrrealistlik. Ei olnud hullu, ent mitte ka minu lemmik. Tõsi, selle hind jäi juba päris veinide ligi.) Nii et minu poolest ei pruugi õllel ja veinil suurt vahet teha: ka odavate veinide hinda võiks täiesti rahuliku sydamega tõsta.

Remmel lehvitab ka turistidega, kellest 56% tulevat siia ennekõike odava käraka pärast. Kõik sõltub vaatenurgast. Nurka oksendavatest turistidest tundub kõrini olevat suurel osal kõrtsipidajaistki, rääkimata lihtinimestest. Pigem on siin asi riigi ja turismiettevõtjate nadis koostöös: kui inimesi yritataks Eestisse kutsuda ka millegi muuga peale "Welcome to Estonia"-sildi, võiks vodkaturistidest rahulikult loobuda.

Ei kipu Saku ega Tartu õlletehas kuskilt otsast parknotti minema. Miks peaks siis keegi muretsema selle pärast, kuidas nende kasumeid veelgi kasvatada? Phäh. Tehku midagi kasulikku või keeraku yldse õllenimelise solgi kraanid kinni. Ei ole neist Sarvikutest kasu kellelegi peale Saku aktsionäride ja nemad võivad oma raha ka Baltikasse või Eesti Ehitusse viia. Ehk õpib rahvas jälle korralikku koduõlut tegema, seegi asi. Ja kes sellega kah hakkama ei saa, sellele pole vajagi.