Sõjaturundus

Kodanik Offf väljus hiljuti oma ametialasest liivakastist ja pakkus rea nõuandeid, kuidas Vabadussõda noortele maha myya:
* realistlik action-film ehk bojevik täiskasvanuile;
* seriaal tiblasid peksvast rambost teismelistele;
* arvutimäng mõnel heal sisseostetud mootoril;
* multifilm idast tulevaid kolle tõrjuvast kangelaste kambast lastele ja varateismelistele.

Mõttel on jumet, ainult pakutud summad on pisikesed. Yhe Tšehhi kristallsamba eest seda kõike heal tasemel ei saa. Igatahes tasub arvestada, et kui isamaaliste teemade edendajad senises vaimus vanade žanride kylge klammerduvad, pole kymne-kahekymne aasta pärast kedagi, kes Tartu rahu mäletada viitsiks.

Ideoloogia on oma olemuselt jutuvestmine ning jutt peab olema selle adressaatidele vastuvõetavas vormis. Iga ametlik koherentne ajalookujutus on niikuinii paratamatult myyt, see ei saa katta reaalsuse kogu killustatust ja keerulisi seoseahelaid. Juudid näiteks on suutnud oma ajaloost tuhatkond aastat kõigile niimoodi maha myya, et alternatiivseid versioone ei mäleta enam keegi. Ameeriklased jätkavad praegu ysna samas vaimus. Miks me neilt siis oma myydiloome tarbeks õppida ei võiks?