Tiibet põleb
Hannes Rumm piriseb, et Andres Herkel ja Silver Meikar kyll kiruvad Hiina tegutsemist Tiibetis, aga ise ometi midagi ei tee. Hakaku lehes kirjutamise asemel parem riigikogu Hiina yhenduse liikmeid boikoteerima või pangu ette riigikogu ametlik avaldus sel teemal. Esimene peaks vist olema reductio ad absurdum või on Rumm lihtsameelsem kui ma tahaks uskuda, teise puhul ei mõista ma, miks ta avaldust ise ei algata. Tore mõte ju.
Nojah, Herkeli juttu võib mugavusprotestiks nimetada kyll. Rummule jääb siis mugavus ilma protestita. Ent Tiibeti yhendus võiks riigikogule niisuguse avalduse ette panna siiski, isegi kui Hiina Kommunistliku Partei sõbrad selle maha hääletavad. Kui muud ei saa, lasku vähemalt paar pauku õhkugi.
Tasub soovitada riigikogu rohelistele, kellest 2/3 kuulub Tiibeti toetusryhma. Seda enam, et kui EPLi uskuda, edastab toetusryhma esimehe Aleksei Lotmani sõnu ajakirjanikele mingil mystilisel põhjusel hoopis Reformierakonna pressinõunik. Aga noh, tegelikult pole ju tähtis, kelle õlg vankri all on - peaasi on see kraavist välja saada.
Yldiselt paistab eestikeelne blogosfäär Tiibetisse suhtumises siiski yhtne, kuigi mitte väga rikkalik: näiteks siin, siin, siin, siin, siin, siin ja siin. Yks huvitav leid oli ka, mis sellesse ritta päris hästi ei lange.
P.S. Tegin ise kah, mis sain. Eestil Tiibetiga eriti majandussidemeid pole, nii et pikalt jutuks ei saa võtta, aga nupsaka panin ikka lehte. Kui nyyd muidugi järele mõelda, on Tiibetis viimaste rahutuste mahasurumise käigus tapetud juba mitte kaks, vaid ligi kolm korda sama palju inimesi, kui Eesti Pekingisse olympiale saadab. St, kui Õhtulehe jutt kolmekymnest ikka tõele vastab. Aga no sõbralik riik ja rahulik elu, miks ei peaks kõik sinna tahtma, eks ole. Loodetavasti läheb ka Pullerits.