Energiamärgised

Energiamärgiste probleem pole mitte see, et nad oleks põhimõtteliselt valed, leiutatud kurjade byrokraatide poolt yksnes heade inimeste tagakiusamiseks. Kysimus on selles, et energiamärgiste ainus mõte on ajendada kinnisvaraomanikke muutma maju energiasäästlikumaks ning ehitajaid ka uusi maju nende tarvitamisele mõeldes ehitama. Sellepärast ongi energiaauditit propagandaartiklites taevani kiidetud.

Praegu aga viib majaomanik viib kontorisse kyttearved, seal nahistatakse tunnike paberitega ja kasseeritakse paar tuhat krooni. Keegi ei sunni audiitorit soojast kontorist kylma kätte minema. Sellisest systeemist pole tõepoolest kellelegi kasu. Ka majaomanikul pole märgisest sooja ega kylma, kuni ta oma eluaset kinnisvaraks ei muuda ehk välja ei yyri või maha ei myy. Kui keegi just ise kyttearveid nii suureks ei pea, et tekiks tahtmine nende nimel maja renoveerimisele märksa suurem summa kulutada.

Aga sellist kasutust silmas pidades võiks pigem jätta märgised vabatahtlikuks - või siis kohustuslikuks yksnes myygitehingute korral. Kyll nad omanikuvahetuste käigus vähehaaval levivad. Seda enam, et viimasel ajal kurdetakse ka energiaaudiitorite nappuse yle. Uus võimalus raisata inimeste aega ja raha, tekitada järjekordi ja althõlmasebimist. Milleks teha suure hurraaga kasutu reform, mis endal yle jõu käib?