Veel vaheldust: Tallinki männipuust laevuke

Nägin unes, kuidas miskipärast oli mind saadetud kaasa kellegagi Tallinki ametiyhingust, kes läks vaatama laeva, mille Tallink oma töötajatele kasutada andis. Vististi suvepäevadeks või millekski seesuguseks.

No oli see vast yks veider laevuke. Puust, muidugi. Pikkust vast ehk viis meetrit ja kõrgust... mina oma ysna Eesti keskmisega pidin yhtlugu pea ära lööma. Et millegipärast esitleti seda kuskil Rocca al Mare moodi kaldajärsakul, tuli "laev" sisseminekuks veest kraanaga välja tõsta. Sisenemine käis läbi vööriluugi. Viiemeetrisel ja paari meetri kõrgusel puust laeval, eks ole. Ma arvan, et männipuust. Täispalk ja puha, pahklik ja oksakohti täis. Värvilt nagu kaheksakymnendate alguse kolhoosisaun - teate kyll, neid armastati laudadega vooderdada.

Ei, sisse mahtus ikka suisa mingi sisustus. Paar pilti seinale, pingid seina äärde ja rool. Yks vahesein oli ka. Ametiyhingu mees asus laia irvega kohe rooli taha. Mina hoidsin peast kinni. Tallinki poolt esitles laevukest keegi kylma kõhuga neiuke, kelle arvates oli kõik kõige paremas korras. Nemad käisid korra isegi vees, mina ei julenud, läksin kuival maal maha. Mis jõuallikaga see imeasi sõitis, ei tea, väikese ringi nad tolle tundmatu lahe peal tegid. Kõrval oli mingi restorani tagaaed, inimesed istusid tuules lehvivate laudlinade taga, sõid ja vahtisid imestunult pealt.

Pärast sõidutas näitsik meid mikrobussiga linna tagasi ja oli meie reaktsiooni peale tige. Mitte yks sõna ei ytelnud. Mina lubasin kindlasti loo teha ning ametiyhingu mees irvitas ikka veel laia lõuaga. Kahju ainult, et fotokas koju jäi.

Tavaliselt ma yldse und ei näe, aga nähtavasti kui, siis korralikult. Ju see neist Tallinki viimase aja pressijamadest tuli. Hea, et sõda ei näidatud.